AUTORIKÜLG | Joonatan Allandi: suletud uksed ja surevad poetöölised. Kas näeme peagi vabadussõda?
Mu kõrvad on kirikukelladele üldjuhul tummad, kuid kriis muutis seda. Kuu alguses korraldasid kirikud aktsiooni, et valitsusele öelda: andke armu ja leevendage piiranguid! Ja mu usk taastus.
Kristlast minust siiski ei saanud. Küll aga olin tunnistaja eestlase protestivaimu ülestõusule. Selle tundmuse meelevallas istusid tänavatel saarlased, et avaldada meelt Saaremaa totaalse isolatsiooni vastu. Ehtsaarlaslikult: viisakalt, aga kangelt. Saaremaal hakkasid arstid vastu ka haiguse epitsentris olnud Kuressaare haigla ravijuhile. Nüüd tõstab taas pead lasteaednike pahameel. Nende aastaid hõõgunud palgavaidlused leidsid mai alguses ühe teraviku Tartu vallas, kus omavalitsus vilistab haridusministeerumi hoiatustele ja laiab palgakärbetega. Taustal lüüakse kirikukellasid.
Piirangutest sünnivad vabadusvõitlejad
Tunnistan siinkohal ajaloolise tõe huvides üles: olen oma tutvusringkonna valveliberaal. Ma ei hakka varjamagi, et mind erutab meeleavalduste kõla – demokraatia ju. Ja igati selgeid protestihääli kuulen ma peamiselt rampväsinud tööliste ridadest.