AUTORIKÜLG | Kadri Veermäe: miks peab just jalakäija ristmikel lõputult ootama?

Paljud Tallinna ristmikud takistavad jalakäijate sujuvat ja mugavat liikumist.

Mulle meeldib jalgsi liikuda ja kui vähegi võimalik, lähen jala kõikjale, kuhu saab. Ka vabadel päevadel traavin kodust linna teise otsa lihtsalt selleks, et jalutada.

Innuka kõndijana võin öelda: Eesti autojuhid on enamasti väga viisakad, sõidavad vihmaste ilmadega lompidest hoolitsevalt mööda ja lasevad lahkelt üle tee (miskipärast on ainus erand maasturiroolis naised). Mured on hoopis mujal.

Kui piisavalt kaua kõmpida, satub varem või hiljem teele ristmik, mis võib osutuda suuremaks tüütuseks kui kõik liiklusprobleemid kokku.

Otsustasin sel kolmapäeval uurida, kas hädade allikas on mu enda kannatamatus või on mõned ülekäigud jalakäija seisukohast tõesti talumatult ebamugavad. Kõige nõmedam on endiselt Kristiine ristmik, Stockmanni ülekäigust saanud klassika ning uueks nuhtluseks kujunenud Russalka juures tee ületamine. Mitu minutit kulub jalakäijal nende ja teiste suurte ristmike ületamiseks?