AUTORIKÜLG | Kristjan Jõevere: elas kord... Eesti lähimineviku muinasjutulisimad ja napakaimad suhtekorraldusämbrid
Avalikkusega suhtlemine on peenike kunst! Inimeste arvamuse ühele või teisele poole kallutamine, ühiskonda vihastavate teemade mahamatmine, oma (st kliendi) agenda esile upitamine – need on kõik igati seaduslikud, huvigruppidele vajalikud ja vahetevahel isegi rahvale kasulikud tegevused. Mitte mingil juhul ei taha ma väita, justkui poleks mainekorraldajaid vaja, vastupidi, neid on vägagi vaja. Kasu on neist aga ainult juhul, kui nad annavad head nõu ja kui nõustatav ka kuulab, mida talle räägitakse. Kui emb-kumb neist tingimustest jääb täitmata, on uksed avatud tohutule mainekatastroofile. Kuna selliseid tuleb ette ühtevalu, siis tuletan meelde ainult paari viimast avalikkuse silme all lahti rullunud amatöörklounaadi, üdini kohtlast infooperatsiooni, mis tegid nende osalistele ainult kahju. Esitan need suvalises järjekorras.