Jäähokis on nii, et kes eksib reeglite vastu, maandub lühemaks või pikemaks ajaks karistuspingile, jättes kaaslased arvulisse vähemusse. See tagab selle, et jääl mängitakse suures pildis ikkagi hokit, mitte ei lähe niisama huupi peksmiseks. Võimaliku karistuse kartus aitab emotsionaalses sportmängus keemistemperatuurile lähenevaid tundeid paremini kontrolli all hoida, mis ei tähenda seda, et teinekord ikkagi vastasele lubamatult sisse ei sõideta.

Juba mõnda aega on näha, et Eesti poliitikas oleks vaja mingit süsteemset muutust. Hoki analoogiaga edasi minnes: keegi ei üritagi enam litrit võrku lennutada, vaid kõik on kindad on käest visanud ning klohmivad tuimalt ja süsteemselt vastasmängijat. Nii see jätkuda ei saa.

Artiklis edasi:

- Kuidas reageeriksid vastuhäältele erakonnad? Kas näiteks Mart Helme või Jevgeni Ossinovski häältesaak langeks miinusesse?

- Kas meil on Eestis ikka mitu konkureerivat või üks suur tanklakett? Miks on siis kütusehinnad tanklates tuhandiku pealt samad?

Avalehele
255 Kommentaari
Loe veel: