Vaatame siis jälle fakte. Tallinna puhul ei räägi nad kahjuks kindlasti eduloost, kui hinnata 2013. aasta alguses kehtestatud süsteemi transpordi aspektist. Ühissõidukitega tehtud sõitude arv ei ole tasuta sõidu viie aasta jooksul üldse suurenenud, aga veelgi enam võib Tallinna eksperimendi läbikukkunuks kuulutada statistikaameti tööjõu-uuringu alusel: kui 2012. aastal käis ühissõidukiga tööl ligi 42% tallinlasi, siis möödunud aastal ainult 35%.

Kuidas loeb Boroditš neist andmetest välja (vt ka infograafikut), et „ühistranspordi kasutajate hulk kasvab siiski”, on müsteerium. Paistab, et Tallinna ja TLT juhid on pealinna tasuta transpordi edumüüdi kaitsmiseks valinud strateegia: valeta veendunult ja järjekindlalt, küll siis osa inimesi uskuma jääb.

Boroditš esitas Tallinna ühistranspordi kaitseks veel sõitjate rahuloluküsitluse tulemused: Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi on rahul või väga rahul 80% sõitjaid. See on tubli, aga mitte suurepärane tulemus, sest samalaadses Eurobaromeetri küsitluses (Quality of Life in European Cities 2015), kus osales 79 Euroopa linna, oleks 80% klientide rahuloluga pääsenud ainult keskmike hulka (tipus oli Zürich 97%-ga, kolmas Helsingi 93%-ga). Eurobaromeetri küsitluses oli ühistranspordiga väga rahul või üsna rahul olevaid tallinlasi vähem kui Tallinna küsitluses – ainult 71%.