Avo Trumm: igaühel peaks olema võime osaleda ühiskonnas
•• Kõige levinum vaesuse näitaja on suhtelise vaesuse määr. Kuidas seda määratakse?
See on 60% netosissetuleku mediaanist ja kasutatakse kindlaid tarbimiskaale, millega arvestatakse leibkonnaliikmeid.
•• Kui palju Eesti inimesi suhtelises vaesuses elab?
Suhteline vaesus on olnud läbi aastate üsna samasugune – kõikunud 19% ümber. See on umbes 250 000 inimest. Kõige madalam näitaja on Taanis, Norras ja Tšehhis, 8–9%, Euroopa keskmine jääb 15–17% vahele.
Mida suurem on lõhe madalate ja kõrgete sissetulekute vahel, seda suurem on suhtelise vaesuse piir. Sellepärast on ka Põhjamaades suhtelise vaesuse määr väiksem, aga Eesti, Lõuna-Euroopa, Iirimaa ja Suurbritannia on kõrgema vaesuse määraga.
•• See, kuidas suhtelist vaesust arvutatakse, tähendab, et vaesus on justnagu paratamatu. Ei saagi kaotada?
Põhimõtteliselt jah. Kui hakata mõtlema, mida suhteline vaesus tähendab, siis lihtsalt seda, et ühiskonnas on inimesi, kellel on ressurssi (raha) vähem kui teistel.
•• Mis vaesust põhjustab?
On palju põhjuseid. Kui räägime suhtelise vaesuse kontseptsioonist, võtame näitena eakad. Üksi elavad naispensionärid on kõige kõrgema vaesuse määraga gruppe. See tuleneb lihtsalt sellest, et keskmine pension on samasugune nagu meie vaesuspiir. On teatud hulk pensionäre, kelle pension jääb vaesuspiirist allapoole, paljudel juhtudel ainult 100 või 200 krooni.
Riskirühma kuuluvad veel töötud, eriti need, kelle töötuskindlustusperiood on läbi. Lisaks veel üksikvanemad ja lasterikkad pered. Üksikema vaesuse põhjus ei pruugigi olla alati väikeses palgas, vaid selles, et tal on suuremad vajadused.
•• Kas need 250 000 inimest, kes elavad suhtelises vaesuses, ka tajuvad ennast vaestena? Ma lihtsalt hakkasin mõtlema oma vanaema peale, ma ei tea, mis ta pension täpselt on, aga tõenäoliselt kusagil piiri peal võib see ju olla. Tema aga tuleb toime.
Üks eraldi teema ongi subjektiivne vaesus, kas inimene hindab ennast vaeseks või mitte. Eks on ka mitut tüüpi inimesi. On neid, kes kogu aeg virisevad ja millegagi rahul pole. Teine, ilmselt suurem grupp, arvab, et kuidagi peab välja tulema ja viriseda ei maksa.
•• Nii et vaeseid saab nende olukorra raskuse järgi rühmitada?
Vaadates vaesuse sügavust, kui palju sissetulek on vaesuspiirist allpool, siis enamik pensionäre on üsna täpselt vaesuspiiri all. Kui võtame töötud, siis nende sissetulekud on vaesuspiirist poole või isegi rohkem väiksemad. Nende probleemid on tegelikult teravamad kui eakate inimeste omad.
•• Kas inimesed pääsevad vaesusest? On mobiilsus olemas?
Mobiilsus on olemas. Mu oma kolleeg Kairi Kasearu vaatas hiljuti esimest korda Eestis sellist asja nagu püsivaesus. Kogus kokku eri aastate andmed ja kui mu mälu ei peta, siis neid, kes on vaesuses mitu aastat järjest, on vaestest umbes 20%. Suurusjärgus 50 000 püsivaest. Kasearu vaatas ka aastate järgi, kes olnud vaesuses kaks, kolm, kes neli aastat. Neli aastat vaesuses olijaid ehk kroonilisi vaeseid oli 5% kandis. Samal ajal on üsna vähetõenäoline, et kirjaoskamatu asotsiaal küsitleja ette jõuab.
•• Kuidas vaesust vähendada?
Suhtelise vaesuse puhul ei aita miski muu kui raha ümberjagamine. Üks võimalus on see, et paneme pensionidele 500 krooni otsa. Samamoodi ka üksikvanemate ja paljulapselistega.
•• Millele teie tahaksite vaesusest rääkides rõhu asetada?
Kui suhteline vaesus on püsinud kogu aeg üsna ühesugune, siis absoluutne vaesus on kriisi ajal kasvanud. Paar aastat tagasi oli see Eesti jaoks suhteliselt madalal, 7–8% Eesti elanikest. Alla absoluutse vaesuse elavate hulk on kriis ajal kahekordistunud – prognoosid näitavad 15–16%.
•• Milline on teie poliitikasoovitus, millele peaksid poliitikud vaesusega võitlemisel keskenduma?
Ilmselt sellele, et absoluutset vaesust oleks nii vähe kui võimalik. Igal inimesel peaks olema võime osaleda ühiskonnas. Kõikidele inimestele peaks olema mingi minimaalne sissetulek garanteeritud. Põhimõtteliselt on see ju olemas, aga minimaalne sissetulek, mida garanteerime, on tänases päevas väga väike.
Ja teine aspekt on ikkagi see, et ega pole päris normaalne, et töötu langeb kohe allapoole vaesuspiiri. Ma ei ütle, et tõsta töötu abiraha taevastesse kõrgustesse, aga on arenguruumi.
