Bill Gates: Lootuse mõõdupuu
Viimase 15 aastaga on maailma kõige vaesemate inimeste elu paranenud kiiremini kui eales varem ja optimistlikult usun ma, et järgmisel 15 aastal läheb veelgi paremini. Ennekõike on asi selles, et inimteadmised kasvavad. See on konkreetselt näha uute ravimite – näiteks HIV-i-ravimite – ning vaeste farmerite tootlikkust suurendavate sortide arendamises ja hinna langemises. Kui sellised vahendid on leiutatud, siis nad enam ei kao – neid hoopis arendatakse edasi.
Skeptikud juhivad tähelepanu, kui raskelt läheb uute vahendite viimine inimesteni, kes neid vajavad. See on koht, kus valitsuse ja filantroopide tegevuse tulemuslikkuse mõõtmisest võib olla palju abi. See protsess – selgete eesmärkide seadmine, õige lähenemisviisi valimine ja seejärel tulemuste mõõtmine, et lähenemisviisi pidevalt tuunida – aitab meil viia vahendid ja teenused kõigini, keda need aitavad.
Kuigi ma olen optimist, ei ole ma pime meie ees seisvate probleemide ja väljakutsete suhtes, mille me peame ületama, et kiirendada edasiminekut järgmisel 15 aastal. Kaks asja, mis mulle kõige rohkem muret teevad, on võimalus, et me ei suuda hankida raha, mida on vaja tervise- ja arenguprojektide eest maksmiseks, ja et me ei suuda koonduda kõige vaesemate aitamiseks selgete eesmärkide ümber.
Hea uudis on see, et paljude arengumaade majandus kasvab ja see aitab neil endal suunata rohkem ressursse oma kõige vaesemate inimeste aitamiseks.
Mõned riigid – nagu Suurbritannia, Norra, Rootsi, Lõuna-Korea ja Austraalia – suurendavad oma välisabieelarvet. Teised, isegi traditsiooniliselt helded doonorid nagu Jaapan ja Holland, on enda oma vähendanud. Paljude riikide, sealhulgas USA, Prantsusmaa, Saksamaa ja Kanada suund on ebaselge.
Abistagem edasi
Igatahes on abil määrav tähtsus. See aitab katta kõige vaesemate riikide elanike põhivajadusi. Sellega rahastatakse uute vahendite ja teenuste loomise ning kohaletoimetamise innovatsiooni. Kahjuks ohustab peaaegu kõigi arenenud maade abieelarveid nende maade nõrk finantsolukord. Kui valijad ei kuule oma lahkuse positiivsest mõjust, siis on vältimatu, et nad keskenduvad kodule lähematele probleemidele.
Üksainus lugu väikese abisumma väärkasutamisest – pidagu see paika või mitte – võib tihti tuua pilved kogu valdkonna kohale. Kujutlege, kuidas te end investorina tunneksite, kui iga investeerimisalane artikkel räägiks ainult kehvasti esinenud aktsiatest ja mitte ükski suurest edust.
Ajalooliselt on välisabist räägitud investeeritud kogusumma mõõtmes. Kuid nüüd, mil me mõõdame varasemast täpsemini selliseid näitajaid nagu näiteks laste suremuse vähenemine, on võimalik näha, milline mõju abil on – näha, et on vahe, kas anda inimestele ligipääs HIV-i ravile või lasta neil surra. Säärasel viisil esitledes on abil suuremad võimalused saada prioriteediks.
Kuid kas maailm joondub järgmiseks 15 aastaks uute selgete eesmärkide ümber? ÜRO on hakanud visandama eesmärke aastateks, mis järgnevad 2015. aastale, kui lõpeb nn aastatuhande arengueesmärkide aeg. Samuti nagu aastatuhande arengueesmärgid, võiks järgmine eesmärkide kogum anda abitööd tegevatele gruppidele ühise suuna, meenutada valijatele, mida nende rahaga toetatakse, ja võimaldada näha, kus saavutatakse vaestele lahenduste pakkumisega edu.
Aastatuhande arengueesmärkide edu tähendab, et nende laiendamise vastu on suur huvi. Kuid paljudel uutel eesmärkidel puudub üksmeelne toetus ja suure hulga uute eesmärkide – või eesmärkide, mida pole lihtne mõõta – lisamine võib hoo hoopis maha võtta.
Edu, mida maailm on viimase 15 aastaga kõige vaesemaid aidates saavutanud, väljendub üksikute elude kaupa. See ei paista tihti sama palju silma kui suured tagasilöögid – näiteks uute epideemiate vallandumine. Aeg-ajalt peaksime me tagasi vaatama ja tähistama tulemusi, mida me saavutame, kui seame õiged eesmärgid ning kui meil on vajalikku poliitilist tahet, heldet abi ning innovaatilisust vahendite loomiseks ja kohaletoimetamiseks. Minu pühendumust on säärane tagasivaade kindlasti suurendanud.
© www.project-syndicate.org
Bill Gates, Bill & Melinda Gates Foundationi kaasjuht
