Birgitta Ots: uskumatu, kuhu me oleme jõudnud - kohtunikud peavad selgitama lasteaiatõdesid kohtuvõimu sõltumatusest
„Algul tulid nad sotside järele ning ma ei öelnud midagi – sest ma ei olnud sots.
Siis tulid nad ametiühingute liikmete järele ning ma ei öelnud midagi – sest ma ei olnud ametiühingust.
Siis tulid nad juutide järele ning ma ei öelnud midagi – sest ma ei olnud juut.
Siis nad tulid minu järele – ning järel ei olnud enam kedagi, kes oleks minu eest kostnud.“
– Martin Niemöller, saksa luterlik pastor, 1930-ndad.
Esmaspäeval, 29. aprillil ilmunud uus kohtute aastaraamat jättis meedia napisõnaliseks. Kohtute aastaraamatutest pole ka varasemalt laiemas meedias üleliia palju kõneldud. Põhjuseid on erinevaid. Üks kindlasti see, et kohtunike aastaraamatud ei sisalda endas piisavalt päevakajalist konflikti, et laiemale üldsusele huvi pakkuda. Teisalt on aastaraamatud esmajoones suunatud just erialainimestele.
Sellel aastal peab aga teisiti minema. Eelkõige just seetõttu, et kunagi varem ei ole kohtunike aastaraamatust kõlama jääv sõnum olnud niivõrd murelik. Selle aasta peateemaks on kohtusüsteem ise – selle usaldusväärsus ja sõltumatus.