See on 19. sajandi moraal. Tänapäeval on välimus tähtsam kui minevikus, 19. sajandil, mil peeti oluliseks, et inimesed oleksid ausad ja korralikud. Tänapäevalgi on tähtis olla korralik, kena ja haritud inimene, aga lisaks sellele loeb välimus. Ja tulevikus mängib välimus veel suuremat rolli. Eelmisel aastal ilmus ühelt USA majandusprofessorilt, Daniel Hamermeshilt raamat „Beauty pays” („Ilu maksab”), kus ta näitab, et atraktiivne inimene teenib rohkem kui ebaatraktiivne. Vanematel on õigus, kui nad ütlevad lapsele, et sa pead olema hea inimene. Aga tähtis on olla ka kena. Investeerida välimusse, headesse riietesse, ilusasse soengusse, olla viisakas ja heade maneeridega – see kõik on tänapäeval tähtsam kui varem.

Catherine Hakim

Miks välimus üha olulisemaks muutub?

Sellel on kolm põhjust. Esiteks fotograafia ja internet – inimesed on tänapäeval visuaalselt palju enam eksponeeritud, kui oldi minevikus. Vanasti teadsid sa mõnd kirjanikku ainult nimepidi, tänapäeval on väga lihtne leida fotosid internetist, ajakirjadest.

Teine seletus on tööturg. Vanasti tegid inimesed rohkem füüsilist tööd, tehastes masinatega, maa all kaevandustes. Seal välimus ei lugenud. Aga tänapäeval on üha rohkem valgekraesid ja kontoritöö hõlmab sotsiaalset suhtlust. Atraktiivsus soosib sotsiaalseid suhteid. Hea välimusega inimesed suudavad müüa rohkem tooteid ja teenuseid, atraktiivsed advokaadid teenivad ebaatraktiivsetest rohkem.

Ja kolmas seletus on see, et lääne ühiskond on muutunud rikkamaks. Ühiskond ja üksikisik saab jõukamaks muutudes lubada endale rohkem luksust ja ilu.

Tuntud Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu on kirjutanud, et on olemas neli kapitali vormi: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik ja sümboolne. Üht kapitali saab teiseks konverteerida – näiteks haridust kui kultuurilist kapitali saab konverteerida tulusa töökoha kaudu rahaks ehk majanduslikuks kapitaliks. Eelmisel aastal tulite teie välja teesiga, et eksisteerib veel üks kapitali vorm – erootiline kapital. Mis see on?

Erootiline kapital koosneb kuuest elemendist. Enamasti mõeldakse, et see on lihtsalt väline ilu, aga tegu on millegi palju enamaga.

Erootiline kapital on segu sotsiaalsest ja füüsilisest atraktiivsusest. Füüsiline ilu on siin vaid üks element. Teine element on hea keha – seksapiil. Kolmas element on oskus riietuda, valida endale hea soeng, sobivad värvid. Neljas element on sotsiaalsed oskused – oskus inimestega suhelda, viisakus, head maneerid, sarm.

Viies element on sportlikkus, füüsiline tugevus ja elavus – energilised ja elavad inimesed on atraktiivsemad kui need, kes on väga vaiksed, tuimad ja kellel on vähe energiat. Kuues erootilise kapitali element – ja see loeb ainult eraelulistes suhetes – on seksuaalne kompetentsus. Erootiline kapital – sotsiaalne ja füüsiline atraktiivsus – mõjutab kõiki meie suhteid, ükskõik kas me oleme sellest teadlikud või mitte. Ja kui sa oskad kasutada enda erootilist kapitali, siis oled edukam nii tööl, sõprussuhetes kui ka avalikus elus, poliitikas ja eraelus.

Mida mõtlete erootilise kapitali kasutamise all? Ega ometi bossiga magamist?

Bossiga flirtimist võib-olla tõesti, aga mitte temaga magamist. Prantslased oskavad erootilist kapitali kasutada paremini kui keegi teine. Nad räägivad võrgutamisest, ahvatlemisest. Ahvatlev võib olla raamat, söök, mõni inimene. Ilma igasuguse seksita. See tähendab sarmi. Atraktiivsus tähendab külgetõmmet. Atraktiivsetel inimestel on tööl kolleegidega paremad suhted, nad suudavad inimesi paremini veenda, rohkem müüa – raamatuid, kaupu, teenuseid. Nad on oma töös edukamad ja efektiivsemad, sest inimestele meeldib nendega koostööd olla, neid aidata ja nendega koos olla.

Kui ma ütlen, et naised võiksid rohkem kasutada enda erootilist kapitali, ei mõtle ma selle all lühikesi seelikuid ega sügava dekolteega pluuse. Vaid seda, et naised mõistaksid: atraktiivsusel on väärtust ja nad ei peaks kartma seda kasutada.

Kas inimene saab enda erootilist kapitali suurendada?

Paljud arvavad, et sa kas oled sündinud ilusaks või inetuks ja sa ei saa ise midagi parata. Mina toetan aga prantslaste lähenemist, et isegi kui sa oled – tehniliselt võttes – sündinud inetuks, sul on inetu nägu, võid sa teha end atraktiivseks. Valides õigeid riideid ja sobivaid värve, olles treenitud, sale ja elav. Prantslastel on mõiste „belle laide” – ilus inetu inimene. Sa võid öelda, et tehniliselt võttes on ta inetu, aga tema stiil, sarm ja head sotsiaalsed maneerid muudavad ta atraktiivseks. Külgetõmbav võib olla iga inimene, kui ta enda eest hoolitseb ja meeldivalt käitub.

Kes on see rühm ühiskonnas, kellel on erootilist kapitali kõige enam?

Arvamusküsitluste järgi (vastajatele näidatakse fotosid ja palutakse anda hinnang – toim) näeb enamik inimesi välja keskpärased. Umbes 30% peetakse keskmisest ilusamaks ja mõningaid neist väga ilusateks. Vähemust, umbes 10–15 protsenti peetakse alla keskmise ilusaks. Inimestele ei meeldi teiste kohta öelda, et nad on inetud. Palju sagedamini öeldakse teiste kohta, et nad on kenad.

Tavaliselt saavad naised kõrgemaid hindeid kui mehed. Aga ehkki naistel on keskeltläbi rohkem erootilist kapitali kui meestel, lõikavad mehed oma erootiliselt kapitalilt naistest rohkem kasu. Atraktiivne mees teenib keskmiselt 17% rohkem kui ebaatraktiivne mees, atraktiivne naine aga 12% rohkem kui ebaatraktiivne naine.

Kas naised ei julge atraktiivsust kasutada, kuna neid on õpetatud: ilus naine on rumal?

Jah. Meestel ei ole komplekse: kui nad näevad, et miski on neile kasulik, siis nad kasutavad seda. Aga naistele öeldakse lääne maailmas: ilu on miski, mis on triviaalne, pealiskaudne, ebaoluline, edevus on häbiväärne.

Kas erootiline kapital vananedes väheneb?

Noor võib olla füüsiliselt kaunis, aga vanemad on tihtipeale sarmikamad ja meeldivamad vestluspartnerid. Näide naisest, kes oskab suurepäraselt kasutada erootilist kapitali, on Christine Lagarde, IMF-i peadirektor. Ta on kvalifitseeritud ja kogenud jurist, kuid teda on ametialaselt aidanud ka füüsiline atraktiivsus. Ta on öelnud, et trenn on tähtsam kui uni, tal on kaunis soeng, ta kannab tõsiseltvõetavaid riideid, mitte lühikesi seelikud. Ja kauneid ehteid, pärle ja teemante.

Te räägite, et naised peaksid julgemini kasutama tööalase edasimineku nimel välist sarmi. Aga see on just see, mida feministid on tauninud.

Jah. Ja see on üks suuri vigu, mille feministid on teinud. Selline sõnum on 21. sajandil täiesti ebakohane.

Sest nad on mahitanud naisi kaotama üht enda konkurentsieelist?

Täpselt nii. Feministid on tõesti asjadest valesti aru saanud. Feministid eksisid ka, kui väitsid, et naised tahavad seksi sama palju kui mehed. Uuringud näitavad, et see pole tõsi: naised tahavad seksi meestest vähem. Aga feministid on sundinud naisi kohanema ideega, et nad on seksist meestega võrdselt huvitatud, justkui naisel, kes ei taha mehega võrdselt seksi, oleks probleem. Aga mehed tahavad seksi rohkem. Ja see peaks andma naisele perekondlikes suhetes rohkem võimu. Kahjuks pole naised osanud seda kasutada.

Kas teie peate end feministiks?

Muidugi.

Aga kas te toetate sookvoote?

Poliitikas põhimõtteliselt küll. Parlament on inimeste esindus ja naised moodustavad ligi poole elanikkonnast. Aga kui hakata rääkima sookvootidest, tekib küsimus: kuidas on lood noorte ja vanade, rahvusvähemuste ja erineva emakeelte rääkijate esindatusega? Lõpuks jõuame selleni, et valimistel on vaja kasutada hoopis matemaatilist kalkulaatorit! (Naerab.)

Eraettevõtetes ma kvoote kindlasti ei toeta. Ettevõtete eesmärk ei ole inimesi esindada, vaid teenida kasumit ning pakkuda häid kaupu ja teenuseid, mida inimesed tahavad.

Üks Saksa publitsist kirjutas äsja huvitavast paradoksist: ehkki naised võitlevad, et teenida meestega võrdset palka ja olla võrdselt esindatud ettevõtete juhtkondades, tahab pea iga naine ometi meest, kes teenib temast veel rohkem ja on kõrgema positsiooniga.

Jah, edukas naine, kes teenib hästi, tahab enamasti meest, kes teenib temast veel rohkem. Aga kui perekonnas on kaks inimest, kes võistlevad, kes teenib rohkem, kumbki neist ei taha teha majapidamistöid ega tegeleda lastega, siis tekivad probleemid.

Inimene, kumb on keskendunud tippu jõudmisele, kes teeb tööd, mis tekitab stressi, sisaldab välisreise, hõivab su ajast ja mõtlemisest 24 tundi ööpäevas, ei vaja partneriks teist omasugust, vaid kedagi, kes hoolitseb sinu ja su kodu eest! Sa ei saa teha korraga kaht tööd. Intelligentsed naised võiksid mõista, et on mõttekas, kui üks partneritest – pole vahet, kas mees või naine – jääb koju ning hoolitseb majapidamise ja laste eest. Hea näide on Helena Morrissey, maailma ühe suurima finantsettevõtte CEO. Helena Morrisseyl, kelle juhitud firma haldab 47 miljardit naela, on üheksa last. Aga tema mees on kodune, lisaks töötab peres mitu täiskohaga lapsehoidjat.

Karjäärile keskendunud naised peaksid abielluma vähem ambitsioonikate meestega?

Täpselt. Neile on vaja toetavat meest, kes jääb koduseks ja hoolitseb majapidamise eest. Või kui mees ka käib tööl, siis tema jaoks ei ole töö esiplaanil. Naised ja mehed peavad õppima teineteise rolle vahetama. Minu uuringute järgi aktsepteerib rollivahetust alla kolme protsendi meestest ja naistest. See on ka põhjus, miks on kõrge haridusega ja väga hästi teenivate naiste viljakusnäitajad kõige madalamad.

Ühendkuningriigis pole pooltel ettevõtete naissoost tippjuhtidel lapsi – enamik neist on abielus, kuid lapsi pole. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on füüsiline viljatus levinud 3–4% inimeste seas, seega, kõik, mis jääb sellest ülespoole, on vabatahtlik lastetus.

Saksamaal on veerand naistest vanuses 40–45 lastetud. Need naised on teinud valiku: kas abielluda ja saada lapsed või keskenduda karjäärile, ja nad on valinud viimase. Ida-Euroopas esineb vabatahtlikku lastetust kõige vähem, vaid 1–3% naistest. Lääne-Euroopas keskmiselt valib vabatahtlikult lastetuse viiendik noori terveid naisi.

Kui te ütlete, et üks partneritest peab keskenduma kodule, siis kas see ei ole veidi vanamoodne? On ju lasteaiad, koolide pikapäevarühmad. 

Ka siis, kui sul on lapsehoidja või laps käib lasteaias, peab keegi vaatama majapidamise järele. Kui töölt tullakse õhtul kell kaheksa, siis keegi peab katma õhtusöögilaua, see kõik võtab aega. Üldjuhul on mehed karjäärist rohkem huvitatud kui naised, neile on kõrge palk ja staatus väga tähtsad. Aga ma tean ka paljusid mehi, kes ütlevad, et nad oleksid õnnelikud, kui leiaksid naise, kes pakuks koduperemehe elu.



ELULOOLIST

Catherine Hakim
sündinud 1948. aastal.

Tuntud Briti sotsioloog ja soouurija. Londoni majanduskooli (LSE) vanemteadur. Enam kui saja teadusartikli ning tosinkonna raamatu ja õpiku autor. On enim tuntust kogunud oma
„eelistusteooriaga”, mille järgi on tööturu sooline segregatsioon eeskätt naiste ja meeste vaba valiku ja erinevate eelistuste vili. Avaldas mullu raamatu erootilisest kapitalist „Honey Money: The Power of Erotic Capital”.