Seetõttu ei tasugi imestada, et sajad noored eestlased kuulavad välismaa mehi, kes räägivad neile midagi tšakratest, yin-yang’idest, shiva’dest ja kõigest muust, mis kõlavad huvitavalt ja natuke müstiliselt. Nad on meeletult osavad oraatorid. Pole probleem panna andunud kuulajad alasti inimmeres armastust jagama. Pole probleemi raamatuid avaldada. Pole probleemi seksuaalsuse avamise sildi all kallist sissepääsust hoolimata saale täis müüa.

Polekski ju tegelikult probleemi, sest tantrafestivalil käinud inimesed pidasid eelmist nädalavahetust väga õnnestunuks. Spirituaalne kogemus koos süle- ja seljatäite erootikaga. Ideaalne.

Ometi tekib küsimus, kas nende inimeste igapäevaelus pole midagi tõeliselt puudu? 1990-ndate aastate alguses tungisid Eestisse kümned ja kümned erinevad usulahud. Loodus ju tühja kohta ei salli. Vähem ja rohkem kummalisi kogudusi saatis meeletu edu.

Miks peab inimene enda seksuaalsuse avamiseks saama juurde juttu pühadest vaimudest ja salapärastest energiakeskustest? Ja miks see kõik peab viima orgiani? Kas selleks, et eestlane end vabaks laseks, peab pendlit nii kaugele äärmusesse lükkama, et sealt liikuma hakates lüüakse tavamõistus täiesti kõikuma?

Või on õigus tantrafestivalil esinenud suurel gurul? Ta väitis, et tantra on algajaile niivõrd keeruline, et inimesed ei saa sellest aru. Ja ma ei saagi. Täiesti ausalt ei saa.

Aga teised saavad. Eelmise nädalavahetuse suur edu on Eesti tantristid pannud juba järgmisi koosviibimisi planeerima. Kes soovivad kolmandat silma avada, spirituaalseid kogemusi või ka lihtsalt paljaid naisi vaadata, pangu end kohe kirja.