Debatt erakorralise pensionitõusu üle ei tohiks olla tabu: tõus tooks kaasa olulise muutuse elukvaliteedis
Tänane Eesti pensionisüsteem on piisavalt keerukas ning muutused indekseerimises ja tööstaaži arvutamises ei too kaasa muutusi tänaste pensionäride sissetulekus. Keskmine vanaduspensioni on viimasel viiel aastal tõusnud keskeltläbi 4-6 protsenti aastas. Samal ajal vaadates muude kulude kasvu, ei ole selline tõus olulisel määral pensionäride elukvaliteeti parandanud.
Olulist muutust tooks kaasa erakorraline pensionide tõus, mida on Eesti riigis rakendatud mitmeid kordi. Viimati tõsteti pensioneid erakorraliselt 11 aastat tagasi. Toonased majandusnäitajad on võrreldavad tänase majanduskasvuga. Keskmine vanaduspension oli 2017. aasta III kvartalis 409 eurot. Samal ajal oli suhtelise vaesuse piir 468 eurot. Leian, et eakamad inimesed väärivad paremat elu ning selleks tuleb lähiaastatel viia ellu erakorraline pensionitõus.
Proleemid tervele leibkonnale
Suurim risk suhtelisse vaesusesse sattuda on üksi elaval või leseks jäänud pensionäril. Hetkel maksab riik üksi elavale pensionärile, kelle kuu pension jääb alla 1,2 kordse keskmise pensioni, igal aastal lisaks erakorraliselt 115 eurot ühekordset toetust. Lisaraha laekub tavaliselt enne talvekuid, kus kulutused kommunaalarvetele ja küttele suurenevad olulisel määral. Teine, mis aitaks üksikuks jäänud pensionäre paremale elukvaliteedile on lesepension. Lesepensioni väärtus võrduks surnud abikaasa pensioni suurusega ning määratakse leseks jäänud inimesele terveks tema eluajaks. Selline lisasüsteem tagaks väärika sissetuleku ning kindlustunde üksi elavale eakale inimesele.
Väikene sissetulek pensionäridele ei ole ka hetkel piisav selleks, et tagada inimestel vanaduses võimalikku hooldekodu teenust. Kuna keskmisest pensionist ei piisa hooldekodu kohamaksumuse tasumiseks, on pered paratamatult raskete valikute ees. Inimesed, kas vähendavad töökoormust ja hakkavad ise hoolitsema oma lähedaste eest või kaasavad selleks suuremat ringi lähisugulasi, kellel pere eelarvesse jäävad kulud kanda. Tänases seisus suudab pensionär oma sissetulekust katta keskmiselt vaid 1/3 hooldekodu teenuse maksumusest. Pensioneid erakorraliselt tõstes suudaksime seda protsenti olulisel määral muuta. Ülejäänud osa jääks kohaliku omavalistuse või lähedaste kanda. Suudaksime sellega parandada ka kogu ülejäänud leibkonna majanduslikku kindlustunnet ning inimesed ei peaks tööjõuturult lahkuma, et hoolitseda oma lähedaste eest.
Ühiskondlik kokkulepe
Erakorraline tõus puudutaks eelkõige tänaseid pensionisaajaid. Tulevikus, kui tõuseb II. ja III. samba osatähtsus pensionisaajate sissetulekus on riigil vaja ilmselt vähem panustada. Eesmärk peab olema, et tänased keskmised pensionid püsiksid tasemel, mis jääb vähemalt 40 protsendini keskmisest netopalgast ning liiguksid aasta-aastalt lähemale suhtelisele vaesuspiirile (2017. aasta III. kvartalis oli suhtelise vaesuse piir 468 eurot). See eeldaks, et lähiaastatel tuleks erakorraliselt tõsta pensioneid 60-80 eurot. Katteallikaid selleks on mitmeid alates astmelisest tulumaksust kuni ettevõtte tulumaksu kehtestamiseni. Meie kulutused sotsiaalsfäärile on võrreldes teiste Euroopa riikidega oluliselt väiksemad. Kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt kulus 2015. aastal sotsiaalkaitse valdkondadesse kokku 19,2 protsenti riikide sisemajanduse kogutoodangust (SKT), siis Eestis oli see näitaja 12,9 protsenti SKT-st. Vaja on leida ühiskonnas kokkulepe, et panustame rohkem meie eakamasse elanikkonda, kes on välja teeninud väärika vanaduspõlve.
Pensionitõus peab saama järgmiste valmiste juures üheks keskseks teemaks. Väited, et tõusuks raha ei ole ja sellega on teema kustunud ei ole jätkusuutlikud. Debatt peab olema sisulisem ja lahendusi pakkuv. Eesmärk on, et vanaduspõlv oleks väärikas, et inimesed ei peaks tundma majanduslikku ebastabiilsust vanaduspõlve ees.
Tasub ju silmas pidada, et vananemine puudutab meist igaühte. Ühel päeval oleme meie vanem põlvkond ning tahame endale samuti parimaid tingimusi, et saaksime muretult elu nautida ning veeta vanaduspõlve ja tunda, et oleme väärtustatud.
