Kohtla-Järve Gümnaasium Foto: MARI LUUD/Õhtuleht

Kui äsja valminud Kohtla-Järve eestikeelsest riigigümnaasiumist lahkusid 33 vene noort, tulid meelde Rahvarinde jüngri Mati Hindi kuldsed sõnad: „Pole keelt, pole rahvast.” Tõsi, ega ma tollal ei mõistnud, mis nimelt eesti keelt 30 aastat tagasi ähvardas. Pärast sain aru, et tegemist oli eesti hinge maskeerunud karjega saavutada oma rahvale iseseisvus ja enesemääramisõigus.

Selles seisneb Eesti ühiskondlik-poliitilise kultuuri olemuslik duaalsus. Üks siin elav rahvas on pidanud sajandeid kannatama ning eestlasi pole kamandanud mitte omaenese õukondlased ja ohvitserid, mitte omaenda aristokraatia, vaid välismaalased. Ilmselt just sellepärast ongi eesti ühiskond olnud Jakobsonist ja Jannsenist alates viimase pooleteise sajandi jooksul pidevalt kord virtuaalse, kord reaalse kodusõja tingimustes.

Avalehele
364 Kommentaari
Loe veel: