Tallinna linna nimel kirjutas liikmelepingule alla Edgar Savisaar. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Ühistupank on hetkel taotlemas krediidiasutuse tegevusluba ning peale positiivse otsuse langetamist loa saamiseks alustatakse panga eesmärgi täitmiseks suunatud teenuste osutamist.

Praeguste prognooside kohaselt nähakse ette tegevuse alustamist juba tuleval aastal, s.o. aastal 2017.

Mida tähendab soodsal tasemel teenus?

Enne, kui hakata detailselt süvenema Eesti Ühistupanga edasistesse sammudesse oma tegevuseesmärgi saavutamisel on oluline mõtestada lahti, mida peab pank oma tegevuseesmärgis silmas liikmetele soodsal tasemel teenuste osutamise all. Tegemist on ühe võtmeküsimusega panga tegevuses, sest see määrab käivitatud idee elujõulisuse ja tulevikuväljavaated. Kas pangal on ikkagi midagi pakkud ja mis on tema roll meie sotsiaalmajandusliku reaalsuse kaardil.

Pankadega kokku puutuvad kliendid tavaliselt kas hoiustavad pangas oma sääste või laenavad sealt mingitel alustel raha. Tänane Eesti panganduspraktika on selline, et raha hoiustamisel pangas sisulist tulu ei saada, kuna intressimäärad on nullilähedased ja kohati tuleb teenustasudena oma raha panka viimise eest lausa peale maksta. Pangast raha laenates, on see erinevate laenu- või liisingtoodete puhul vägagi kallis. Kõrge on juba laenuintress, kuid sellele lisanduvad veel kõiksugu teenustasud ja muud kaasnevad kulutused. Seega üldjuhul on majanduslikult mõttetu panka nii raha panna kui ka sealt raha võtta. Kuna aga turul alternatiivid puuduvad, siis pangad klientide nappuse üle täna kurta ei saa ja kasumid – ehk siis panga poolt välja makstava ja klientidelt sisse nõutava raha vahe – kasvavad mühinal.

Eesti Ühistupank soovib seda nn. marginaali (mida pank tänastes Eesti oludes muidu tasku paneb ja lõpptulemusena oma kasumiteks kirjutab) klientidega jagada. See tähendab praktikas, et Eesti Ühistupangas raha hoiustav klient saab oma hoiuselt intressina reaalset ja arvestatavat tulu ning ei pea oma raha pangas hoidmise eest peale maksma. Laenuklient saab aga laenu soodsamatel tingimustel, kui tänasel laenuturul tavaks. Seega võidavad nii raha hoiustajad ja pangast raha laenuks võtjad.

Nimetatud klientide võit ei tulene aga mitte millegi muu arvelt, kui panga töökorralduse ja eesmärgipüstituse arvelt. Panga organisatsioon ja toimimisstruktuur püütakse teha maksimaalselt efektiivne (hoides toimimiskulud miinimumi lähedal) ja pank ei ole oma eesmärgipüstituseks seadnud klassikalist äriühingule omast kasumi maksimeerimist. Kasumi teket loomulikult ei välistata, kuid see ei ole eesmärgiks. Ühistupanga omanikud on ühistupanga liikmed, kes ühtlasi on ka kliendid. Kui liikmed saavad panga klientideks olekuna juba majanduslikku võitu teenuste pealt, siis ei pea nende poolt panka paigutatud kapitali tootlus olema võrreldav turu keskmise tootlusega. Oluline on majanduslik üldvõit, mitte osaluse tootlus. Ja loomulikult, kui kasum tekib, siis jääb see Eestisse.

Ühistupank tuleb klientide juurde tühimikku täitma

Kui peamine, s.t. eesmärgist tulenev panga turunišš ja selle defineering on ülaltooduga selgitatud, siis milised on reaalsed sammud selles suunas, et sõnastatud ilus visioon saaks ka ellu viidud? Eesti Ühistupangal on kavas mitmeid samme ja lähenemisnurki, mis ilusa teooria reaalsuseks tooks ning aitaks kaasa tänase pangandusmaastiku arvestatavale muutusele.

Esiteks plaanib uus pank tulla klientidele lähedale, olla kättesaadav vastavalt kliendi soovile ja võimalustele. Kommertspangad sulgevad täna kontoreid, vähendavad klientidega suhtlevat inimtööjõudu, kolivad üksnes internetti ja robotpangaautomaatidesse. Tänased pangad kaugenevad kliendist. Ühistupank plaanib nimetatud trendile vastuvoolu ujuda. Olla kliendile kättesaadav nii teeninduspunktide, interneti, automaatide, telefoni, sotsiaalmeedia ja muude võimalike kanalite vahendusel. Eesti Ühistupank soovib luua olukorra, kus iga klient saab suhelda pangaga sellist kanalit pidi, milline on talle parasjagu kättesaadav, võimetekohane või eelistatud. Kui teised pangad tõmbavad kliendiga suhtlemise võimalusi kokku, siis ühistupank plaanib neid laiendada – ehk pöörata tänast negatiivset trendi.

Arusaadavalt saab ühistupank kliendile lähenemise strateegiat võimalike panganduskanalite ellukutsumisega ellu viia järk-järgult, sest üle võimete liiga kiire areng läheks teistpidi kulukaks ja viiks panga teenustasud üles. Selliselt kaotaks pank aga oma konkurentsieelise ja tema tegevus ei oleks kooskõlas klientidele maksimaalse väärtuse loomisega.

Pank avab rahakraanid

Teiseks hakkab Eesti Ühistupank turule pakkuma oma tooteid, seda niipea, kui kontaktpind klientidega on loodud, uksed on lahti tehtud, internetipank käivitatud, nutirakendused valminud jne. Pank hakkab vastu võtma hoiuseid ja neile reaalselt arvestatavat intressi maksma, et kliendid ei peaks oma raha tasuta või peale makstes käest ära andma. Avatakse ka laenutooted, kus laenud on reaalselt kättesaadavad, mitte vaid teoreetiliselt võimalikud või väljavalitute privileeg. Ehk teisiti öeldes avab pank oma rahakraanid ja asub majandusse oma panust andma.

Loomulikult käib ülaltooduga kaasas kõik panga puhul tavapärane: erinevat liiki kontod, rahaülekanded, otsekorraldused, kontoväljavõtted, võimalused kontol toimunu analüüsimiseks, pangagarantiid jmt.

Paralleelselt teenuste osutamise alustamisega käivitatakse ka klienditeeninduse kvaliteetprogramm. Eesti Ühistupanga jaoks on iga klient unikaalne ja kordumatu oma vajaduste ja soovidega. Kui kommertspangad on Eesti tänasel turul läinud kliendigruppide standardiseerimise, lahterdamise ja raamistamise teed, siis ühistupank soovib kulutada aega ja energiat iga kliendi mõistmisele ja tema vajadustega arvestamisele.

Kommertspangad lahterdavad kliendid pakettidesse, peletavad „lihtkliendid” kontorit „risustamast” elektrooniliste kanalite juurde ja soovivad iga päevaga üha rohkem kliendi eest ise otsustada, millist teenust klient üldse saab ning millised on kliendi soovid ja vajadused. Eesti Ühistupank soovib aga mitte otsustada kliendi eest, vaid pigem ikka kuulata kliendi soove ja arvamusi. Kõik kliendid, nii lihtsad kui keerukmad, on kõik võrdselt oodatud ja saavad teenindatud neile kõige sobivamal moel.

Arusaadavalt peaks tulema Eesti Ühistupank turule ka oma pangakaartidega, krediit- ja deebetkaartidega. Erinevalt kommertspankadest ei suru ühistupank kaarte klientidele poolvägisi peale ja ei näe kaardiprogrammi eraldiseisva rikastumise allikana. Ehk siis ühistupanga puhul ei hakka kliendid maksma põhjendamatult kõrgeid kaartide „hooldustasusid”, mis ei ole oma sisult tavaliselt midagi muud, kui panga kavalus veenvalt täiendavat raha küsida. Teisiti öeldes suunad kliendi odavamale ja standardiseeritud masinteenindusele ning selle eest küsid veel „hooldustasu” peale.

Järgmises arengufaasis tuleb Eesti Ühistupank turule ka toodetega, mis puudutavad investeerimist ja pikaajalisi rahapaigutusi. Loomulikult on võimalik ühistupangas panna raha pikaajalisse deposiiti, kuid teatud kliendid on huvitatud oma vahendeid aastateks hoopis tururiski ja tootlusega investeerimisfondidesse paigutama. Ka neile luuakse vastavad võimalused, alguses turul olemasolevate investeerimisfondide osakute vahendamise teel, hiljem omafondide käivitamise läbi.

Eesti pension eestimaistes kätes

Mõistetavalt ei hakka Eesti Ühistupank mööda vaatama ka pensionivara kogumise lahendustest, eelkõige siis pensionifondidest. Ei saa välistada, et panga varases arengustaadiumis pakutakse klientidele välja teiste finantsinstitutsioonide pensionifonde, valides loomulikult turul olemasolevatest parima ja aidates klientidel selles fondisegaduses orienteeruda. Pikemas perspektiivis on suund ikka oma pensionifondide turuletoomisel. Eesti pension peab olema eestimaistes kätes, täpselt samuti, nagu pangakasum peab jääma Eestisse.

Kuid ega panga võimalused siitmaalt kaugeltki ei lõpe. Börsihuvilistele võimaldatakse väärtpaberikontod, millele pakutakse lisaks omakorda võimalusi tooraineturgudel ja valuutaturgudel kauplemiseks. Kõik võimalused ei pruugi olla avatud koheselt panga tegevuse alustades ning eelkõige viimatinimetatute osas leitakse ühistupangale usaldusväärne koostööpartner. Eesti Ühistupank tahab oma klientidele pakkuda kõiki olulisi finantsteenuseid, kuid kõiki spetsiifilisi lahendusi ainult oma õlgadele võtta ei ole võimalik.

Ehk kokkuvõttes tuleb Eesti Ühistupanga poolt pakkumisele kõik see, mida nõudlik pangandusklient tänaselt turult eeldada saab ja eeldama peaks. Vahe kommertspankadega seisneb eelkõige selles, et ühistupanga teenused tahetakse teha kättesaadavaks võimalikult väikeste teenustasude eest samas kvaliteedis järeleandmisi tegemata – võimalus selliselt käituda tuleb väiksemast kasumiootusest.