Elmar Vaheri pressikonverents Foto: Madis Veltman

1. PPA peadirektori nimetab ametisse Vabariigi valitsus. Vastavalt Vaheri ametissenimetamise otsusele (punkt 4: Politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametisse nimetamise õigust omava isiku pädevusse kuuluvate, kuid käesolevas korralduses märkimata küsimuste otsustamine volitatakse siseministrile, välja arvatud ametikohalt vabastamine. Volitus on antud edasivolitamise õigusega.) saab Vaheri ametist vabastada ainult Vabariigi valitsus. Seega siseministri kohusetäitja otsus on vastuolus seadusega ja õigustühine?

2. Samas siseministri kohusetäitja otsus ei vabasta Vaherit mitte ametist vaid "teenistusest" ja on vormistatud vastavalt politsei- ja piirivalveseaduse paragrahvile 98 (teenistusest vabastamise haldusakt). Selle paragrahvi järgi peab haldusaktis olema toodud teenistusest vabastamise põhjendus, mida seal ei ole. Seega on akt puudulik ja ei vasta seaduse nõudele.

3. Samas jääb ebaselgeks, kust siseministri kohusetäitja Vaherit vabastada proovib. Kõik viidatud seaduseparagrahvid räägivad "teenistusest vabastamisest". Antud juhul siis politseiteenistusest. Kommunikatsioon asja ümber räägib aga peadirektori ametist vabastamisest.

Küsimus on, kas siseminister saab Vaheri vabastada politseiteenistusest. Õiguslikult oleks see huvitav kahvel. Tekiks olukord, kus Vaher on politseiteenistusest vaba ja seega ei kvalifitseeruks enam PPA peadirektoriks, aga peadirektor oleks edasi, sest sellest ametist saab teda vabastada ainult valitsus.

4. Kas katse teenistusest vabastada, selle asemel et ametist vabastada on õiguslikult võimalik? Mu meeles oleks see vastuolus avaliku teenistuse seaduse mõttega vähemalt, aga mõni kõvem jurist võiks öelda. Sest kui selline võimalus on, et valitsuse nimetatavaid ametnikke saab minister teenistusest välja visata ilma ametist vabastamata, siis on tegemist seaduseauguga, mis tuleb kõrvaldada.

5. Kui siseminister on sellise triki teinud ja valitsuse kahvlisse pannud, siis vajaks olukord laiemat põhiseaduslikkuse kontrolli. Õiguskantsler?

6. Ma ei välistaks, et kui Helme dokumendil oleks kantsleri allkiri ja see sisaldaks põhjendust, siis loeks kohus selle seaduslikuks vaatamata asjaolule, et Vaherit saab ametist vabastada ainult valitsus. Politseiteenistusest vabastamise õigus on siseministril (vist) olemas.

7. Ma arvangi, et noore Helme otsus võiks juriidiliselt isegi vett pidada kui vorminõuded (teenistusest vabastamise põhjendus) oleks täidetud ja allkirjad all. Vähemalt on võimalik, et pädevuse piire polegi ületatud. Hoopis suurem küsimus on selle akti poliitiline tähendus ja mõte.

8. Kui teenistusest vabastamise selmet ametist vabastamise katse oli juriidiliselt läbi mõeldud ja teadlik valik, mitte lihtsalt ebapädevus, siis on tegemist sisuliselt sabotaažiga valitsuse vastu.