Illustratsioon: Eesti Ajaloomuuseum SA / EPL

1919. aasta septembrist novembrini ehk sada aastat tagasi sõnastati Eesti ja Balti riikide julgeoleku küsimus kujul, mis on jäänud aktuaalseks tänase päevani. Suurbritannia üks tollaseid vihasemaid enamlaste vastaseid, Winston Churchill teatas 20. septembril peaministrile saadetud kirjas, et Balti riikide iseseisvust tuleks kiiresti tunnustada. Seda tingimusel, et Balti riigid nõustuvad osalema ühises pealetungis enamlaste vastu. Ta arvas, et asjaga tuleks rutata, enne kui on liiga hilja.

Peaminister David Lloyd George vastus oli üsna avameelne. Ta ei vaidlustanud Balti riikide tingimuslikku tunnustamist, aga küsis oma vastuses: mis saab juhul, kui enamlased kukutatakse ja Venemaa soovib endisi Balti alasid tagasi saada? Kas me oleme valmis minema sõtta nende Venemaa osade eest? Kui me seda ei ole, siis ei saa Suurbritannia anda mingeid garantiisid ega Balti riike tunnustada.

Avalehele
135 Kommentaari