Eero Merilind: üks inimene olevat leidnud digiregistratuurist vaba arstiaja
Aastal 2007, kui Eesti digitiiger tegi pikki hüppeid, loodeti koheselt alustada ka digiregistratuuri infosüsteemi loomisega. Nüüdseks on möödunud juba üle 12 aasta, aga üle-Eestiline digiregistratuur ei ole veel valmis. Valmis on kokkulepped, et haigekassa lepinguga tervishoiuasutused liituvad digiregistratuuriga. Põhja-Eesti Regionaalhaigla avas selle aasta alguses digiregistratuur.ee portaali teenuse pilootimiseks ja katsetamiseks.
Missugune peaks olema ideaalne digiregistratuur?
Ideaalse digiregistratuuriga peaks olema liidetud kõik Eesti haiglad ja tervishoiuteenuse osutajad, nii era kui ka riigihaiglad. Sisenedes sellesse infosüsteemi peaks inimene nägema kõiki vabu aegasid soovitud erialadel, arsti vastuvõtu kohta, ooteaja pikkust ja omaosaluse suurust. Inimesel tekib siis võimalus valida arvestades ooteaja pikkust, hinda ning vastuvõtu kohta. Ideaalses süsteemis võiks inimene saada ka teavituse, kui vabaneb mõni varajasem aeg soovitud erialaarsti juurde.
Kui selline süsteem töötaks ning toimiks aus konkurents patsientide eest parima teenuse osutamiseks, siis muutuksid ravijärjekorrad läbipaistvamaks, inimesed saaksid info ühest kohast kiiresti ja mugavalt kätte, haigekassa saaks raha paremini planeerida ning raha liiguks koos patsiendiga parima tervishoiuteenuse osutaja juurde.
Miks siis ei ole 12 aastaga digiregistratuuri käivitatud?
Eesti tervishoiusüsteemi probleem on see, et haiglad ei võitle päriselt patsientide pärast, vaid võitlus käib parema haigekassa lepingu pärast. Eesti tervishoiusüsteemi rahastatakse tööjõumaksudelt ning väheses osas ka riigieelarvest. Erakindlustust on vähestel ning tööandja lisakindlustust veelgi vähematel. Ainus võimalus olla tõsine tegija tervishoiumaastikul on praegu võimalik ainult haigekassa lepinguga. Kui tervishoiuasutusel on haigekassa lepinguga raha, siis ta saab inimesi ravida. Kui leping on väike või seda ei ole, siis inimesed sellest asutusest abi ei saa.
Kui süsteemis valitseb arstiaegade defitsiit, siis ükskõik, kuidas arvutisüsteem tööle panna, tulemuseks on ikkagi sarnane olukord, nagu Linnateatri piletite või jaanipäeva paiku Saaremaa praamipiletite saamisel. Kui ikka vabu kohti on vähem, kui soovijaid, siis ei aita ka infotehnoloogiline lahendus, keegi jääb ikkagi ilma.
Kuidas vähendada ravijärjekordi?
Lahendusel on kaks varianti: suurendada arstivastuvõtu aegade arvu või muuta eriarsti juurde pääsemine erineva kiirusega protsessiks sõltuvalt inimese terviseseisundi raskusest.
Kui soovime rohkem arstiaegu, siis peame koolitama rohkem arste, delegeerima osa tööd õdedele (muide, meil on väga tublid õed), kaaluma tervishoiusüsteemi alternatiivseid rahastamisemudeleid või muutma tervishoiusüsteemi sees rahastamise põhimõtteid.
Kui soovime, et järjekorrad oleksid seotud inimese tervisliku seisundiga ning haigem inimene saaks arsti juurde kiiremini, kui mitte nii väga haige, siis tuleks digiregistratuuri algoritmi juurde lisada terviseseisundi prioriteetsust näitav tunnus. Kas selle tunnuse määrab inimest läbi vaadanud perearst või e-konsultatsiooni alusel teeb selle otsuse eriarst, on kokkuleppe koht.
Selline olukord muudab kitsa üherealise tänava, mitmerealiseks kiirteeks, kus need, kelle tervis on kehvem, saaksid kiiremini arsti vastuvõtule. Ja selles algoritmis loeks ainult meditsiiniline näidustus, mitte tutvused ja telefoniõigus.
Kokkuvõtteks
Proovisin saada lennupiletid ja broneerida hotellituba võõras linnas – see õnnestus.
Proovisin saada aega eriarsti juurde, kasutades digiregistratuuri, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Mul ei õnnestunud leida ka ühtegi tasulist aega. See tähendab, et selleks, et saada digiregistratuuri infosüsteemi juurde vabasid arstiaegasid, tuleb süveneda põhjustesse, miks meil on arstiaegade defitsiit, kaaluda erinevate lahendusteede vahel ning teha otsuseid, mida on vaja, selleks, et inimene saaks õigel ajal ja õige arsti juurde.
PS Pärast nende ridade kirjutamist siiski kuulsin ühelt inimeselt, et ta olevat leidnud digiregistratuurist vaba arstiaja...
