Julgeolekukeskkonna iseärasuste tõttu peab meie samm ulatuma nii füüsilisse kui ka kübermaailma. See peab muutuma laiahaardelisemaks ja elukutselisemaks, sellest tantsust peavad osa võtma noored ja vanad, kogu ühiskond.

Eesti ei ole ega saa kunagi isoleeritud saareks, mida mujal toimuv ei mõjuta. Näeme iga päev, kuidas mõjutavad välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid agressioon Ida-Ukrainas ja Krimmi anneksioon, Süüria sõda ning Ida-Aasias kasvavad pinged, aga ka rändesurve, terroriaktid ja küberründed üle maailma. See tekitab ärevust meis ümbritsevas ja meis endis.

Oleme omamoodi harjunud sõjaliste ja asümmeetriliste ohtudega – neid näidatakse ikka ja jälle teleris ning arutatakse raadios. Aga peame üha aktiivsemalt hakkama mõtlema, kuidas võib mõjutada nii sisemiselt kui ka rahvusvaheliselt Eesti julgeolekut ebaühtlane regionaalne areng, halvasti kohanenud ühiskonnarühmad ja ühiskonna sisemine lõhenemine. Teeb muret, et nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ülemaailmselt on pandud surve alla eri ühiskondi ja väärtusruume seni koos hoidnud lõimed. Kaugema mõjuga riskina tuleb hinnata, kas ja mis mõju on Eesti rahvastiku vananemisel ja vähenemisel meie julgeolekule.

Eesti julgeolekupoliitika kõige laiem eesmärk on meie põhiseaduse väärtuste ja aluspõhimõtete hoidmine. Selle nimel teevad iga päev tööd politseinikud, diplomaadid, kaitseväelased, ametnikud ja paljud teised. Kui vaja, peame olema valmis seisma nende väärtuste kaitsmiseks vastu kuitahes ülekaalukale vastasele. Samu eesmärke toetab ka meie lõimumine lääne väärtusi kandvate organisatsioonidega.

Nii nagu kaitseliitlased, abipolitseinikud ja priitahtlikud pritsimehed tugevdavad meie turvalisust, aitavad sellele kaasa ka meie ettevõtjad, õpetajad, Eesti Vabariik 100 eestvedajad ja juubeli tähistamises osalejad.

Teise maailmasõja varemetel meie maailmajaos rahu tagamiseks loodud Euroopa Liit ja NATO ning meie kaasotsustusõigus neis kogudes tugevdavad Eesti julgeolekut. Me oleme saanud mõlema organisatsiooni kaudu praktilist ja poliitilist toetust oma julgeoleku eesmärkide täitmiseks ja heaolu parandamiseks. Mõelgem kasvõi meie ettevõtjatele avanenud hiigelsuurele, 500 miljoni elanikuga turule, liikumisvabadusele ja eurole, aga samuti NATO liitlastele Tapal ja Ämaris.

Aga siiski. Meie heaolu vundament on palju sügavam ega koosne pelgalt Brüsselis, riigikogu saalis, Stenbocki majas või ministeeriumides toimuvast. See saab alguse meist igaühest ja mõistmisest, et Eesti tulevik ja turvalisus on kõigi eestimaalaste ühine asi. Meie julgeolek on kindlam omavahel tihedalt seotud ühiskonnas, mis on märkav, hooliv ja aktiivne.

Uute julgeolekupoliitika aluste vaim toetub tugevale eestimaalasele, kodanikuaktiivsusele ja -ühiskonnale. Nii nagu kaitseliitlased, abipolitseinikud ja priitahtlikud pritsimehed tugevdavad meie turvalisust, aitavad sellele kaasa ka meie ettevõtjad, õpetajad, Eesti Vabariik 100 eestvedajad ja juubeli tähistamises osalejad. Niisamuti suurendavad meie enesekindlust, tugevust ja tuntust korvpallur Maik Kalev Kotsari meheteod USA üliõpilasliiga finaalturniiril ja Arvo Pärdi loomingu ettekanded üle maailma.

Vabadus ja julgeolek ei ole iseenesestmõistetavad. Nende hoidmine ja tugevdamine ei ole ainult üksikute spetsialistide mure. Kui soovime riigi ja rahvana kesta, peame julgeolekupoliitikat avaralt nägema ja mõistma, et oma pühendumisega saavad sellesse panustada kõik Eestimaal elavad inimesed.

Eesti julgeolek tugevamaks

Täna tutvustab peaminister Jüri Ratas riigikogule uuendatud Eesti julgeolekut käsitlevat raamdokumenti „Eesti julgeolekupoliitika alused 2017”. Selles hinnatakse julgeolekupoliitilist keskkonda ja eelseisvaid katsumusi 20–30 aasta perspektiivis ning määratakse tegevused Eesti julgeoleku tugevdamiseks.