Rääkige veidike endast. Milline on teie taust? Millega te peale Forbesile kaastööde tegemise veel tegelete?

Olen 28-aastane, elasin ja kasvasin Pennsylvania osariigis Philadelphias, kuni läksin ülikooli, esmalt Cambridge’i (Massachusettsi osariik) ja siis Oxfordi. Akadeemilise kvalifikatsiooni järgi olen politoloog, aga tunnen üha enam huvi majanduse vastu. Ajakiri Forbes annab vabaduse valida teemasid. Kõik vaated, mida artiklites väljendan, on minu isiklikud, mitte ajakirja ega toimetuse omad. Peale kirjutamise töötan juhtimiskonsultandina, nõustades USA valitsuse agentuure.

Olete hiljuti kirjutanud mitu Eesti kohta käivat blogipostitust. Miks Eesti teid huvitab?

Magistriõppes kirjutasin lõputöö Venemaa tervishoiureformist ja hakkasin huvi tundma demograafia vastu. Mitte ainult Vene demograafia vastu, vaid mind tõesti paelus postsovetlike riikide tulemuste võrdlus. Baltimaad olid eriti huvitav võrdlusmaterjal, sest need riigid olid jõudnud majanduslikult ja poliitiliselt palju rohkem areneda kui Venemaa, aga rahvastikutrendide poolest tundusid nad toppavat. Mida rohkem ma andmetele otsa vaatasin, seda rohkem torkas Balti riikide puhul silma vastuolu tavapärase narratiiviga „muutu läänelikuks ja kõik laheneb iseenesest”.