Eesti liitumine sõltub Slovakkiast
Eesti garanteerib EFSF-i antavaid laene ligi 13 protsendiga SKT-st, aga Holland 7,3 protsendiga. Miks panustab Eesti EFSF-i rohkem kui teised?
Kui Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 2010. aastal loodi, siis seal osalemise jagamiseks võeti Euroopa Keskpanga nn kapitalivõti. Tegemist oli ainsa olemasoleva valemiga euroalas. See kapitalivõti võtab osalust määrates 50% ulatuses arvesse riigi osakaalu EL-i rahvaarvust ja teist 50% määrates osakaalu EL-i SKT-st. Nii tagavadki vaesemad riigid EFSF-i laene suurema protsendi ulatuses SKT-st. Eesti seisukoht oli, et kui ühineme euroala ja juba loodud struktuuriga, siis ei saa me kohe hakata reeglite muutmist nõudma.
EFSF on ajutine fond. 2013. aastal alustab tööd Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), mille kapitali valem on vaesematele riikidele – sh Eestile – soodsam kui EFSF-i puhul.
Mis muutub EFSF-i uue raamlepinguga?
Esiteks suureneb võimalike tagatiste maht. Praegu saab EFSF garanteerida laene kuni 250 miljardi euro ulatuses. Uus raamleping, mis on praegu EFSF-i liikmesmaades – sealhulgas Eestis ja Slovakkias – arutlusel, lubaks seda suurendada 440 miljardi euroni. Teiseks laieneb EFSF-i tegevusraadius. Kui praegu saab EFSF anda laenu ja osta riikide võlakirju esmaselt turult, siis uus leping lubab võlakirju osta ka järelturult. Avarduvad võimalused EFSF-i abiga panku päästa.
Praegu saab EFSF aidata riigil päästa panka juhul, kui riik osaleb terviklikus makromajanduslikus abipaketis koos kõigi sellest tulenevate kohustustega – nagu Iirimaa ja Portugal. Abipaketis osalev riik saab kasutada osa laenust panga rekapitaliseerimiseks. Uus raamleping lubab EFSF-il laenata riigile raha panga päästmiseks, ilma et riik osaleks terviklikus makromajanduslikus abipaketis.
Mis juhtub, kui Slovakkia ütleb uuele lepingule „ei”?
Siis see ei jõustu. EFSF tegutseb edasi senise raamlepingu alusel ja ei jõustu ka Eesti liitumine. Võimalik, et Eesti ühinemine saaks toimuda mõnes muus juriidilises vormis.
Slovakkia hääletab EFSF-i uue raamlepingu üle oktoobris. Slovakkia ei osale praegu Kreeka toetusskeemis – mida tehakse EFSF-ist eraldi –, kuid on EFSF-i liige ja osaleb sealtkaudu Iirimaa ja Portugali laenupakettides. Slovakkia neljast valitsusparteist on EFSFi uue raamlepingu vastu kindlalt üks, Vabaduse ja Solidaarsuse partei, mida juhib Sulik.
