Eesti Päevalehes kajastatud lugu RKASi turvateenuse hankest näitab , et riigihangete läbiviimisel küsitakse endiselt odavamat pakkujat aga eeldatakse kvaliteetset teenust. Paraku tuleb siin teha selge valik, kumba siiski tegelikult tahetakse ning kontrollida, kas nõutud kvaliteeti ka reaalselt sellise hinna eest pakutakse.

Kaks olulist näidet viimase aja turvahangetest - Tallinna Ülikool viskas eelmisel aastal oma turvahankest välja kaks ettevõtet, kes esitasid hankedokumentides valeandmeid. Pakkujate eemaldamine sai võimalikuks ainult tänu sellele, et ülikool vaevus kontrollima, kas talle reaalselt pakutakse sellist teenust, mida ta on soovinud.

Kiusatus ajada läbi odavaima tööjõuga

Maxima Eesti määras oma turvahankes sellel aastal turvatöötaja töötasu miinimumi, millest allapoole ei tohi kauplustes teenust osutavatele turvatöötajatele maksta. Seda seetõttu, et ainult hinda turvahanke kriteeriumiks tuues riskib hankija olukorraga, kus turvaettevõttel võib tekkida kiusatus ajada läbi odavaima tööjõuga. See omakorda avaldab otsest mõju osutatava teenuse kvaliteedile.

Need on kaks eeskujulikku näidet olukorrast, kus hankija ei jätnud turvateenuse kvaliteeti juhuse hooleks ja mõtles korralikult läbi, millist teenust tal tegelikult vaja on. Turvateenuse hankeid läbi viies, tasub alati teha koostööd Eesti turvaettevõtete liiduga ja meie liikmetega, kes aitavad määratleda sellised kvaliteedikriteeriumid, et hankija saaks turvateenuse, mida ta tegelikult ka vajab.

Turvaettevõtete liit annab soovitusi, kuidas kontrollida hankes osalejate tausta. See on oluline, kuna võtteid, mida turvasektoris kulude optimeerimiseks kasutatakse, on mitmeid. Rikutakse turvaseadust kasutades inimesi, kes ei vasta turvaseadusele (puudub turvatöötaja kvalifikatsioon, nõutav keeleoskus jne). Rikutakse töölepinguseadust - ei maksta ületunde, pühadetasu ja teisi töölepinguseaduses nõutavaid tasusid. Mõnel pool makstakse jätkuvalt osa palka sularahas. Taoliste pettuste avastamiseks teeme oma erialaliidus jõudsalt koostööd maksu- ja tolliametiga.

Riigi Kinnisvara AS on tegelikult otsinud erinevaid lahendusi selleks, et korraldada väärtuspõhiseid turvahankeid, mis lähtuksid rohkem pakutava teenuse kvaliteedist kui pelgalt madalaimast hinnast. See annab alust loota, et Päevalehe artiklis viidatud Põlva ja Võru piirkondlikud näited jäävad viimasteks hinnapõhiseks turvahangeteks riigisektoris ja edaspidi keskendutakse rohkem turvateenuse kvaliteedile ning reaalsele turvalisuse tagamisele.