Eesti ülikoolid päästab ähvardavast rahahädast mõistlik tööjaotus

Ekslik on ettekujutus, et nn tasulised üliõpilased lahendaksid ülikoolide rahapuuduse.

Jõuluaeg tõi kaks halba uudist: ülikoolid olla rahahädas, mille leevenduseks tuleks taastada tasuline kõrgharidus, ja rahapuuduse tõttu ähvardab õppehooneid lagunemine („Rahahädas kõrgkoolid loodavad abi tasulise õppe taastamisest”, EPL 21.12). Tõsi, ka Tallinna tehnikaülikooli eelarve kahaneb järgmisel aastal ligi kolmandiku võrra ehk 82 miljoni euroni. Aga kui põhjendatud on hädakella löömine?

Eelarvete kahanemise peamine põhjus on nn euroraha vähenemine. Eelmisel finantsperioodil said kõrgkoolid ligi 300 miljonit eurot lisaraha, millest enamik kulus uutele hoonetele ja aparatuurile ja tänu millele praegu on, mille üle uhkust tunda. Riigi rahastusotsuse viisid avalik-õiguslikud ülikoolid ellu iseseisvalt ja eeldatavasti heaperemehelikult.