Foto: Rauno Volmar

Juhime Teie tähelepanu järgnevale:

  • Eesti on Euroopa Liidus jätkuvalt esikohal uute HIV-juhtude arvu poolest
  • 2015. aastal on Eestis diagnoositud 270 uut HIV-juhtu
  • Iga HIVi nakatunu vajab elukestvat ravi, mis maksab Eesti riigile täna ühe nakatunu kohta ligi 5000 eurot aastas
  • Iga-aastane ravikulu suurenemine on seega ligi 270x5000 eurot ehk 1,35 miljonit eurot
  • Kokku on Eestis diagnoositud üle 9000 HIVi kandja, hinnanguliselt on neid aga üle 12 000
  • Uute infektsioonide sagedus on Eestis kaheksa korda kõrgem kui Soomes
  • Eesti keskmine HIVi nakatuja on vanuses 30+ heteroseksuaalne inimene
  • Ligi kolmandik HI-viiruse kandjatest ei tea, et nad viirust kannavad

Need on faktid, mis näitavad meie rahva tervise negatiivsemat poolt. Nende lugemine paneb eeldama, et valitsus on olukorra lahendamiseks ette võtnud radikaalseid samme. Paraku peame täna nentima, et laiahaardeline visioon ja plaan nakkuse edasise leviku peatamiseks puudub. Endiselt ollakse valmis vaid kinni maksma ravi, mille vajadus selleks aastaks ulatub juba 45 miljoni euroni, kui kõik diagnoositud HIVi kandjad ennast raviksid. Riigieelarve õnneks või kahjuks kõik ennast ei ravi - paljud ei tea, et nad üldse nakatunud on, sest HIV-testi tavaliselt arstliku läbivaatuse käigus ei tehta, teised lõpetavad ravi, sest koos sellega kaob nende töövõimetuspension.

Käesoleva aasta veebruaris andsid kolm saatkonda - Soome, Briti ja USA - teada, et kui Eesti ise oma HIV-epideemiaga ei tegele, hakkavad sellega tegelema teiste riikide saatkonnad. Eestis on paljud vabaühendused võtnud HIV-teema oma südameasjaks. Kahjuks ainult nende tööst ja entusiasmist ei piisa, et ilma riikliku arengukava ja strateegiata probleemile murranguline lahendus leida.

2015. aasta novembris HIVi testimisnädala raames toimus vabaühenduste eestvedamisel mitu ümarlauda HIVi teemaga tegelevate organisatsioonide, meditsiinitöötajate ja Riigikogu esindajate vahel, mille arutelude raames jõuti ettepanekute ning ideedeni, kuidas epideemiale piir panna. Ideede elluviimise, strateegia koostamise ja teemaga edasi tegelemise olulise sammuna nähti Riigikogus HIVi probleemkomisjoni loomist. Nakkuse leviku piiramine ei saa olla vaid ühe ministeeriumi või asutuse pädevus, vajalik on erinevate riiklike ja mitteriiklike organisatsioonide ülese koostöökogu olemasolu.

Miks Riigikogu ei ole senini loonud HIV-erikomisjoni? Komisjoni loomise idee poolt hääletas 57 Riigikogu liiget ja see läbis esimese lugemise, aga teisele lugemisele ei ole seda ettepanekut siiani saadetud. Esimesest lugemisest on möödunud ligi viis kuud. Miks ei ole protsess edasi liikunud? Milline erakond või erakonnad on erikomisjoni loomise vastu? Kas ei soovita epideemiale piiri panna ja ollakse selle asemel nõus riigieelarves ravikulude iga-aastase suurenemisega ligi 1,35 miljonit eurot oma valijate taskust?

Eesti Seksuaaltervise Liit

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

Corrigo OÜ

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS

Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti LGBT Ühing

Eesti Naistearstide Selts

Eesti Naisuurimus-ja Teabekeskus

Eesti Patsientide Esindusühing

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit

Eesti Ämmaemandate Ühing

MTÜ Allium

MTÜ Damota

MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus

MTÜ Mondo

MTÜ Peaasjad

MTÜ Tervikring

Peipsi Koostöö Keskus

Terve Eesti SA

Ühendus Humana Estonia