Laiem sõprade ring

Poliitikas peame viimastel aastatel euroopalikuks pigem ühe kandidaadiga valimisi, kus valitsusjuhid nimetavad endi hulgast kellegi ainsa väärilise Euroopa Liidu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Keskpanga presidendiks. Majanduses sümboliseerib eurooplus aga stabiilsuse ja rahu säilitamise eesmärgil loodud tsentraalset reguleerimist ja plaanimajandust, eesmärgiga suurendada ühiskondlikku laenuvõimet ja vähendada ebastabiilsust tekitavat turumajanduslikku iseregulatsiooni.

Sisemised väärtustealased ümberkujunemised on Eestile olnud kasulikud ka välispoliitikas. Kui varem tundsime pidevat soovi ja kohustust põlata ning karistada sanktsioonidega kõiki riike, kes ei jaganud meie vaimustust liberaalse turumajanduse ja demokraatia vastu, siis nüüd, kus me ka ise oleme neist idealistlikest väärtusest ajapikku vabanemas, muutub potentsiaalsete sõprade ja kasulike kaubanduspartnerite ring aina laiemaks. Sellal kui stagneeruvad Euroopa demokraatiad Kreeka, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik valmistavad meie ministritele ühe sügava pettumuse teise järel, näeb Eesti oma väärtusepõhiste partneritena üha rohkem Kasahstani, Türkmenistani, Aserbaidžaani, Türgit ja Hiina Rahvavabariiki.

Veelgi enam, peale kasuliku koostöö on Eesti peaminister ja president avastanud oma visiitide käigus neis riikides palju õpetlikku ja järgimist väärivat. On ju ühel pool riigid, kellel on riigikassa raha täis ning valitsusel tugev ühiskondlik populaarsus ja teadmine, et valimistel pole vaja karta mitteriigimehelike opositsionääride võitu. Teisal aga kuhjuv võlg, protestivad kodanikud ja valede tulemustega lõppevad valimised.

Ilmselgelt ei ole Eesti tee see, mida me näeme praegu Kreekas, Prantsusmaal või Ühendkuningriigis, ning eeskujusid tuleb otsida mujalt. Miks siis mitte õppida neilt riikidelt, kellel läheb hästi nii majanduslikult kui ka poliitiliselt ja kellega me oleme korduvate kõrgetasemeliste visiitide ajal juba teineteisemõistmise leidnud?

Belarus eurotoetuste eest

Eelneva valguses tekib pigem küsimus, miks on Eesti valitsus senini vähemalt retoorikas olnud nii vähekonstruktiivne Valgevene suhtes. Ei erine ju demokraatia tase, opositsiooni kohtlemine ja meediavabadus seal kuigivõrd eelmainitud riikidest. Nähtavasti on seletus Valgevene väheses majanduslikus edukuses. Samal ajal tuleb tunnustada selgelt nähtavat toetust Lukašenkale, mida sümboliseerivad EL-i toetusega ostetud rohked sinised Belarusi traktorid Eesti põldudel ja punased MAZ-i linnaliinibussid Tartu kesklinnas.

Lõppsõnaks – Aserbaidžaanis toimuv Eurovision pakub Eesti tipp-poliitikutele hea võimaluse oma senise poolehoiu kinnitamiseks ja juhtrolli haaramiseks Euroopa Liidu suhetes Kasahstani, Türkmenistani ja Aserbaidžaaniga, kuid eeldab selget initsiatiivi ja loobumist varem kohati esinenud silmakirjalikkusest inimõiguste ja sõnavabaduse küsimustes.