EFSF-i garantii arvestatakse Eesti enda võlaks
Kui mõni riik, kellele EFSF laenu annab, seda õigeaegselt tagasi ei maksa, peavad seda tema eest tegema teised, kes EFSF-i kaudu laenu taganud on – sh Eesti. Kui mõni nõue pöörduks Eesti vastu, mis allikatest Eesti seda maksaks?
Kui mõni EFSF-ilt laenu saanud riik (praeguseks on laenu saanud Portugal ja Iirimaa, Kreeka abistamine EFSF-i kaudu on päevakorral) ei tee oma laenumakset õigeaegselt, vaatab EFSF kõigepealt, kas tal on enda fondides piisavalt raha (EFSF võtab riikidele antavatelt laenudelt marginaale ja teenustasu). Kui seda pole, pöördutakse laenu garanteerinud riikide poole. Seejärel on Eestil kaks võimalust: kas võtta raha riigi reservidest või laenata turult, näiteks emiteerida võlakirju. Kui Eesti aitab maksta laenu teise riigi eest, jääb nõue selle riigi vastu ikka üles. Kui me oleme teise riigi eest makseid teinud, ei pruugi see tähendada, et oleme rahast lõplikult ilma – võimalik on teha uued maksegraafikud või pikendada tähtaegu.
Kas EFSF-i kaudu laenude käendajaks olemine halvendab Eesti reitingut?
Statistiliselt arvestatakse Eesti riigi garanteeritav osa EFSF-i uutest võlakohustustest riigi enda võlaks. Teoreetiliselt võib EFSF-is osalemine Eesti riigi krediidireitingut seega tõesti mõjutada. Kuid Eesti riigivõlg on siiski nii või teisiti väga väike. Samas on faktil, et liikmesriigid võivad raskuste korral EFSF-ist abi saada, ka nende reitingut toetav mõju.
Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), mis jõustub 2013. aasta juulis (praegu kaalutakse võimalust jõustada see varem, juba 2012. aasta keskel) on selles mõttes soodsam: kui EFSF-i võlakirjad arvestatakse liikmesriikide võlaks, siis ESM-i kohustused ei lähe üle liikmesriikide võlga.
EFSF loodi ajutise fondina – aktsiaseltsina –, mille funktsioonid võtab üle ESM. Kas Eesti vabaneb siis, kui ESM tööd alustab, garantiikoormast EFSF-i ees?
Ei. Kui ESM tööd alustab, lõpetab EFSF küll aktiivse tegevuse, kuid jääb mitteaktiiv-selt edasi toimima seni, kuni kõik tema väljastatud laenud on tagasi makstud. See võib kesta viis–kümme aastat või kauemgi. Seni kuni laenud on tagasi makstud, jäävad kehtima ka kõik EFSF-i võlakohustustele liikmesriikide antud garantiid.
Eesti garanteerib EFSF-i võlakirju 2 miljardi euro ulatuses, ainus otsene kulu on 48 tuhande euro suurune sissemakse EFSF-i aktsiakapitali. ESM-i peab aga Eesti kandma viie aasta jooksul ühtekokku 148,8 miljonit eurot. Kust Eesti selle summa – vanas rahas ligi 2,4 miljardit krooni – võtab?
Võimalikud on kaks varianti: võtta reservidest või võtta laenu sõltuvalt sellest, milline valik on tollel ajahetkel majanduslikult mõttekam.
Lähiajal kaalutakse EFSF-ist abi andmist Kreekale. Selle peab heaks kiitma ka Eesti parlament. Kui Eesti ühineb ESM-iga, kas Eesti parlament peab ükshaaval heaks kiitma ka kõik ESM-i abipaketid?
Ei. Tegemist on osalemisega rahvusvahelises institutsioonis ning välissuhtlemises esindab riiki valitsus. Kui Eesti parlament on võtnud vastu ESM-iga ühinemise otsuse, siis ESM-i abipakette edaspidi ükshaaval riigikogu otseselt heaks kiitma ei pea. EFSF-i puhul tuleb aga igaks üksikuks abipaketiks küsida eraldi luba Eesti riigikogult.