Tallinna linnavalitsuse pressikonverents 28.01.2015 Foto: Karli Saul

Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus on viimase kümne aasta jooksul lahendanud tuhandete inimeste eluasemeprobleemi. Täna kuuleme arutut vaidlust selle üle, kas riigi üürikortereid on vaja. Vastuse leiab iga soovija Tallinna kogemustest.

Vaatamata sellele, et oleme ehitanud 53 munitsipaal/sotsiaalmaja, kus on 4186 korterit, ei vähene korteri taotlejate hulk. Korterite populaarsus ei peitu ainult taskukohases hinnas, samavõrd oluliseks peavad inimesed ka kindlat üürisuhet ning ausat partnerit.

Tänaseks on Tallinn ellu viinud oma esimese elamuehitusprogrammi, mille raames said oma elamispinna ebaõiglase omandireformi tulemusena kodu kaotanud tuhanded sundüürnikud. 2009. aastal alustasime uue elamuehitusprogrammiga, mis näeb ette linna korterite üürimist noortele, pereelu alustavatele inimestele ning kaaslinlastele, kelle sissetulek sõltub avaliku sektori palgafondist, teisisõnu paljuski riigi/linna eelarves eraldatud vahenditest, ent kelle panuseta ükski normaalne linn ei saaks funktsioneerida. Kortereid hakkasid taskukohase hinnaga üürile saama meie haridussüsteemi töötajad, hoolekandeasutuste töötajad, muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad, õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad, politseiametnikud ja päästeteenistujad ning paljud teised, kelle sissetulek ei oleks võimaldanud turuhinnaga korterit üürile saada, veel väiksem võimalus oleks neil saada korterit omandisse osta.

Et eluasemeprobleem on ka Eesti piiridest väljaspool, kinnitavad aprillikuus Brüsselis toimunud konverentsil peetud sisukad ettekanded. Nii märkis Kicki Soderhjelm Rotterdamist, et murelikuks teeb suund, kus keskmise sissetulekuga elanikud (õpetajad, meditsiiniõed, politseinikud) vajavad taskukohaste üüridega kortereid, et vähendada kihistumist piirkondade järgi. Samal kohtumisel mainiti aga ka fakti, toetudes eesti teaduri Tiit Tammaru kirjutisele, et vaesed ja rikkad elavad aina rohkem eraldi linnaosades, seda juhul kui elamusektor jäetakse turu hooleks. Eraldi märgiti, et elanikkonna kihistumine kasvab eriti Tallinnas, Stockholmis ning Madridis. Tallinn jätkab oma elamuehitusprogrammiga. Meenutan, et mõni aeg tagasi said pea üheksakümmend arsti ja õde kodu Mustamäele. Kohe on algamas ehitus õpetajate kodu ehitus Kumu lähistele.

Palju arutletakse selle üle, kas avaliku sektori poolt ehitatud üürimajad solgivad turgu või mitte. Sotside ministrid on rääkinud riigi üürimajade vajalikkusest. Nõus, see on vältimatu ettevõtmine ning kinnisvara esindajate paaniline rünnak ei tohiks ministrite tegevusele takistuseks olla. Euroopa sotsiaalharta järgi peavad riigid muutma eluaseme kättesaadavaks ka piisava sissetulekuta inimestele. Tallinna kogemus näitab, et paljude meie inimeste sissetulekud ei ole üüriturul konkurentsivõimelised, mis tähendab , et nad ei suudaks erasektorilt samaväärset korteritüürida. Lisaks on teada, et peatselt kehtima hakkavad ehitusnõuded korteritele kergitavad hindasid veelgi.

Kokkuvõtteks: eestimaalased vajavad meie riigi abi. Loodame, et valituskoalitsioon jõuab selles osas kokkuleppele. Senini on käitud kui luik, haug ja vähk, mistõttu kannatab Eesti inimene. Tallinn aga jätkab oma valitud kursil ning loodetavasti juba lähitulevikus ka riigipoolse abigaarvestades.