Elle Pütsepp: Kaupluste tööajad võiksid olla lühemad

Tööaeg südaööni, palk 290 eurot kuus – see on paljude Eesti müüjate reaalsus. Kaupluste hilised lahtiolekuajad tähendavad, et töötajate aeg pere jaoks jääb napiks, räägib kaubandustöötajate ametiühingu esimees Elle Pütsepp.

Paljud Eesti suurpoed on lahti õhtul kella 23-ni ja seda ka pühapäeviti. Ehkki mitmed Euroopa maad on poodide lahtiolekuaegu liberaliseerinud, on siiski ka praegu keskmine Euroopa kaubanduskeskus pühapäeval kinni ja tööaeg kella 23-ni ei ulatu. Kuidas teie sellele vaatate?

Kaubandussektoris töötab 50 000 inimest, kellest 92–93 protsenti on naised. Enamikul neist on pere, lapsed, kes vajaksid hoolt. Pikad lahtiolekuajad tekitavad tõsiseid probleeme: laps tuleb lasteaiast või koolist siis, kui ema on tööl. Lasteaeda läheb järele isa või vanaema, üksikvanemad otsivad abi sõbrannadelt, õdedelt, vendadelt, vanavanematelt. Kui tööpäev kestab õhtul kella 23-ni nagu Selveris, Maximas ja Prismas, jõuab ema koju alles siis, kui laps on juba magama läinud.

Eesti tööandjad kasutavad ära, et seaduses ei ole piiratud, kui kaua kauplused lahti võivad olla. Kaubandustöötajate ametiühing tegi möödunud aastal kaupmeeste liidule ettepaneku, et poed suletaks õhtul kell 20, pühapäeviti kell 18 ja 1. jaanuaril oleksid kõik kauplused kinni. Kahjuks ei leidnud need ettepanekud toetust. Ja kui üleriigilist kokkulepet ei sõlmita, siis pole ka ükski kaubanduskett huvitatud sellest, et ise lahtiolekuaega lühendada – kuna muidu annavad nad eelise oma konkurentidele.

Tarbijal ongi ju mugav, kui hilisõhtul poodi minna saab?

Jah, muidugi on mugav käia poes õhtul kell 10, kui kassades järjekordi pole ja saab rahulikult riiulite vahel ringi kärutada. Aga me oleme selle võimalusega ehk liiga harjunud. Ühiskonna seisukohalt oleks parem, kui emad ja isad saaksid õhtuti kell 20 koju minna, et järeltuleva põlve eest paremini hoolitsetaks. Et meil ei oleks lapsi, kelle üle ema-isa kontroll praktiliselt puudub.

Mitmes Euroopa riigis kehtib nõue, et kaubanduskeskused pühapäeviti lahti olla ei tohi, küll aga võivad siis olla avatud pisikesed poed. Näiteks Prantsusmaal tohivad pühapäeviti töötada ainult väikepoed, kui leti taga seisab omanik ise. Kas see on mõistlik?

See ei ole halb. Eestis aitaks asja lahendada ka see, kui seadusega oleks sätestatud, et õhtusel ajal – ehk siis kella 18–22 – kehtiks töötajatele kõrgem tariif. Enne uue töölepinguseaduse jõustumist oli õhtusel ajal töötamise lisatasu 10 protsenti ja ööajal ehk siis alates kella 22-st töötamise lisatasu 20 protsenti. Uue seadusega kadus õhtuse tööaja lisatasu ära, ööaja lisatasuks jäi 25 protsenti. Seega pole õhtusel ajal lahtiolek Eesti kauplustele kallim ja seegi vähendab motivatsiooni varem pood kinni panna.

Kui ütlete, et lahtiolekuajad võiksid olla lühemad, siis kas te ei karda, et hakatakse koondama?

Jah, see võib tuua mõningase töökohtade kadumise. Aga praegu on kauplustes töötajaid niigi liiga vähe. Seda me näeme kassajärjekordadest. Müüjate töökoormus on masu ajal märgatavalt kasvanud: kui enne masu töötas ühe konkreetse kaupluseketi poes üle 100 töötaja, siis praegu 80–85.

Kui hästi kauplused hilja õhtul tööpäeva lõpetavate töötajate kojujõudmise eest hoolitsevad?

Kui kauplus suletakse õhtul kell 23, siis sellega müüja tööaeg veel ei lõpe. Ta peab kassa ära tegema, nii et teinekord lõpetab ta alles südaööl. Osa firmasid, nagu Prisma ja Selver, viivad hilisõhtul tööpäeva lõpetavad töötajad koju. Aga kohati peavad töötajad ise vaatama, kuidas koju saavad. Eestis on selline suhtumine, et kui tahad tööl käia, siis on su enda mure, kuidas sa saad koju ning kuidas lapsed hoitud.

Miks on paljud kaubad Eestis sama kallid kui mujal Euroopas, müüjate palgad aga imepisikesed?

Pigem on paljud kaubad Eestis kallimad kui mujal! Eesti inimene on valmis tegema väikese palga eest tööd ja müüja tööd ei väärtustata. Ketid võtavad raha pigem kasumina välja või investeerivad uutesse kauplustesse kui maksavad müüjatele rohkem palka. Osad müüjad saavad miinimumpalka ehk 290 eurot kuus, on ettevõtteid, kus makstakse rohkem. Aga üldiselt on kassapidaja töötasu 400–500 eurot kuus miinus tulumaks.

Mis kellast mis kellani lubavad Euroopa riigid poodidel lahti olla?■Belgia – E–R k 5–22, L k 5–21, P tohivad töötada vaid pagari­ärid (k 7–12) ja lihapoed (k 8–12).

■Taani – supermarketid E–N k 9–20, R k 9–21, L k 8–17, ostukeskused k 9–20, väikepoed k 9–18. Poed tohivad töötada iga kuu esimesel pühapäeval ja advendieelsetel pühapäevadel. Väikepoed, mille aastakäive jääb alla 3,44 mln euro, tohivad olla avatud kõigil pühapäevadel ja riigipühadel.

■Prantsusmaa – E–L piirangud puuduvad, P ja riigipühadel suletud (avatud võivad olla vaid väikepoed, kui leti taga on omanik ise, mõnes piirkonnas tohivad olla avatud ka suuremad poed).

■Kreeka – E–P piirangud puuduvad.

■Iirimaa – E–P piirangud puuduvad.

■Itaalia – E–L k 5–21, P pagariärid (k 7–12), lisaks on aastas mõned „ostupühapäevad”, mil avatud on ka teised poed.

■Norra – E–L piirangud puuduvad, P lahtiolek lubatud vaid advendiajal k 14–18, alla 100 m2 müügipindalaga väikeäridele lahtiolekuaja piirang puudub.

■Austria – E–R k 6–21, L k 6–18, P ja riigipühadel tohivad avatud olla vaid pagariärid, tanklad, lennu- ja raudteejaamade poed.

■Poola – E–P piirangud puuduvad.

■Saksamaa – regulatsioon sõltub liidumaast, üheksal liidumaal tohivad poed olla avatud E–L ööpäev läbi.