Järgnevad kaks tundi ei allunud koridori kogunenud mehed, keda oli eri aegadel 10-20, politseinike korraldustele. Kokku oli korrusel nelikümmend kinnipeetavat. Kinnipidamiskeskuse politseinikud püüdsid olukorda lahendada sõnadega, kuid see ei õnnestunud.

Pool tundi pärast protesti algust paluti juhtimiskeskuselt kohale lisajõude ning jätkati läbirääkimisi kinnipeetavatega. Protest kestis kella 21.11ni, mil kinnipeetavad nõustusid keskuse juhi korraldusel minema oma tubadesse ja sinna jääma. Kuna tubades valvekaameraid ei ole, ei teadnud politsei, mida kinnipeetavad edasi plaanivad.

Kiirreageerimisüksus sisenes koridori kell 21.14 ehk kolm minutit hiljem. Turvakaamera videost on näha, kuidas paar sekundit enne kiirreageerijate sisenemist avanes ühe toa uks ning välja astusid kaks kinnipeetavat. Koridori sisenenud kiirreageerija tegi hoiatuslasu meeste jalge ette ning põrandalt põrganud kummikuul tabas üht meest vastu jalga.

Neid paari sekundit ja seda hoiatuslasku analüüsis politsei hiljem põhjalikult. Siseuurimise jaoks tehtud ettekandes kirjeldas kiirreageerija kaks kuud hiljem olukorda nii: „Siis hüppas ühest toast üks isik välja, vehkis kätega ning karjus midagi arusaamatus keeles.“ Kaamerapilt aga näitab, et see ei vasta tõele – koridori astus kaks meest mitte üks ja kätega nad ei vehkinud.

Mina ei usu, et politseinik oleks tahtlikult valetanud, meenutades hiljem ühe operatsiooni kõige kriitilisemaid sekundeid. Kindlasti ei vasta tõele väide, et need ebaõiged selgitused liikusid valeinfona edasi juhtidele ja omakorda nende juhtidele, kes kõik justkui valetanuks. Jaanuaris ettekandesse kirjutatud laused ei mõjutanud kuidagi novembris sündmuse järel meedias antud intervjuusid ega tee olematuks keskuses mitu tundi kestnud allumatust.

Olen veendunud, et kuna politseinike otsustest võib vahetult sõltuda inimese elu, siis peab ka sisemine kontroll olema tugev. Peame ise avastama oma eksimused ning keeruliste sündmuste korral ka pealtnäha õiged lahendused pulkadeks võtma. Sisekontroll annab kindluse, et turvalisust tagatakse parimal võimalikul moel ja uurime vead välja selleks, et saaksime neid parandada.

Novembrikuise juhtumi olulisimaks järelduseks on kummikuulide kasutamise küsitavus. Täna kehtiv seadus ei tee vahet tavamoonaga laetud relva ja kummikuulide kasutamises, kuigi see on oluliselt vähem ohtlik ning kummikuuli tekitatav vigastus võrreldav politseinuia löögiga. Hoiatuseks ja heidutuseks tehtud lask võib ära hoida äreva olukorra eskaleerumise tõsise ohuni, kuid tänases sõnastuses ei luba seadus seda enne eluohtliku olukorra tekkimist kasutada. Samuti leidsime puudusi operatsiooni juhtimises ning üksustevahelises infoliikumises. Jaanuaris küsisime sündmuse lahendamisele ka prokuratuuri seisukohta, kelle hinnangul ei olnud tegemist võimuliialdusega ning politseinike tegevuses puudusid kuriteo tunnused.

Sel novembriõhtul tuli politsei jaoks esmakordselt inimeste erinev kultuuritaust turvalisuse tagamisel nii vahetult mängu. See on uus reaalsus, kui korraldustele mitte allunud inimesed ütlevad meile, et nende jaoks on teisest rahvusest usuvenna eest välja astumine olulisem kui kinnipidamiskeskuse reeglid või politseiniku korraldused. Me ei tea tänaseni, mida tähendas protestijate ähvardus „minna lõpuni välja“, kuid kergekäeliselt politsei seda ei võtnud. Harku keskuses on kinnipeetavad omavahelistes arveteklaarimistes lasknud käiku ka žiletiterad ning isevalmistatud relvad. Politseinikke Harkus siiani rünnatud ei ole, kuid Euroopa sarnastes keskustes on allumatus eskaleerunud ka vägivallani politseinike vastu. Kuna tegemist on kinnipidamisasutusega, kus on väga erineva kultuurilise taustaga inimesed, on omavahelised konfliktid kerged tekkima. PPA ülesanne on tagada kõigi kinnipidamiskeskuses viibivate inimeste turvalisus.

Olusid kinnipidamiskeskuses ei jälgi ainult PPA. Ilmselt on tegemist ühe kõige enam kontrollitud asutusega Eestis. Keskust külastavad regulaarselt ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet, Eesti õiguskantsler ja Punane Rist, kinnipidamise õigustatuse üle teeb järelevalvet kohus. Keskuse tingimusi on hinnanud võrdõiguslikkuse volinik ning Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee. Inimõigused keskuses on tagatud. Keegi ei pea sööma sealiha, vaid valida saab taimetoidu, sealihata toidu ja tavamenüü vahel. Keskuses on vabaaja sisustamise võimalused nagu lauajalgpall, eri keeltes raamatud, lauamängud ja õues jõumasinad. Nendeks juhtumiteks, kui keskusesse peab majutama peresid, on laste jaoks mänguasjad ning hoovis liumäega kiik.

Minu jaoks on tähtis, et politsei on aus ja ma ei ole nõus väitega, et politsei Harku juhtumi kohta valetas. Aga me eksisime selles, et ei andnud ise veebruaris avalikkusele teada sisekontrolli leitud puudustest. Avaldasime enda tehtud kriitilise ülevaate meediale teabenõude vastusena, kuid ka siis ei selgitanud piisavalt sündmuste algust. Tundes oma meeskonda, tean, et suudame paremini.