Sigarettide lõpumüük Anne Selveris

Tubakaaktsiis koosneb Eestis kahest komponendist: fikseeritud osa ja varieeruv suitsupaki jaehinnast sõltuv osa. Tubakatootele on ette nähtud miinimumaktsiis ehk kohustuslik maksusumma, mida tuleb igal juhul tasuda. Kui aktsiisist moodustab suurema osa fikseeritud summa, siis väheneb erineva kategooria ja tootjahinnaga tubakatoodete jaehinnavahe ja maksulaekumine on nendelt enam-vähem ühtlane ning sõltub tarbitud tubakakogusest. Kui domineerib muutuv jaehinnakomponent, süveneb hinnaerinevus, kannatab maksulaekumine ja elavneb madalama kvaliteedi ning seega odavama hinnaga suitsude tarbimine, eriti noorte seas.

Eelmisel aastas viis KPMG Advokaadibüroo läbi uuringu tubakaaktsiisi struktuuri teemal ja tegi selle tulemusena mitmeid muudatusettepanekuid, lähtudes riigi väljakuulutatud rahanduslikest ja rahvatervise eesmärkidest. Uuringut tutvustasime muuhulgas ka Riigikogule. Soovitasime muuta sigarettide tubakaaktsiisi struktuuri selliselt, et suurendataks sigarettide tarbitud kogusest sõltuvat määra ehk fikseeritud määra ja vähendataks toodete jaehinnast sõltuvat määra ning lisaks tõstetaks miinimumaktsiisi. Sellised võimalused on ette nähtud Euroopa Liidu tubakatoodete maksustamise direktiivis 2011/64/EL. Uue struktuuri korral tõuseksid odavamate sigarettide hinnad rohkem ning sellest tulenevalt väheneksid hinnaerinevused odavamate ja kallimate sigarettide vahel. See tagaks stabiilsemad ja kergemini ennustatavad riigieelarve tulud ja vähendaks tubakatoodete tarbimist, eeskätt noorte seas.

Siiski on seadusandja siiani läinud peamiselt aktsiisimäära ülevaatamise (tõstmise) teed, struktuuri muutmine on olnud vaid nö „kosmeetiline". Näiteks eelmisel aastal muutis Riigikogu tubakaaktsiisi määrasid perioodiks 2016 - 2018, jättes minimaalselt makstava määra tõstmata. Praktikas tähendab see, et muudatustest loodetav mõju jääb saavutamata ning praeguse turuseisu kohaselt võib odavama hinnaklassi sigarettide hind olla aktsiisi miinimummäärast väiksem. Kindlasti peaks valitsus ja seadusandja uuesti kaaluma miinimummäära tõstmist järgnevaks maksustamisperioodiks. Lisaks tõi meie analüüs välja, et Eestil on veel pikk maa minna optimaalse tubakaaktsiisi struktuuri saavutamiseni, s.t jaehinnast sõltuva osa alandamise ning fikseeritud osa tõstmisega tuleb edasi tegeleda. Seda peaks arvesse võtma, planeerides tubaka maksustamispoliitikat ja oodatud tulusid eelnõus käsitletud perioodiks 2016  - 2020.

Sellise tubakaaktsiisi struktuuri muutmise on viimastel aastatel läbi viinud mitmed ELi liikmesriigid nagu Rootsi, Saksamaa, Taani jt. Nendes riikides kompenseerib madalat hinnapõhist määra kõrgem fikseeritud määr ja tulemuseks on, et kõigile sigarettide rakendub sisuliselt võrdne aktsiis. Lätis jõustusid 1. juulist 2014 uued aktsiisimäärad, kus alandati hinnapõhist määra ning suurendati fikseeritud ning minimaalselt makstavat määra. Seda tehti, tuginedes Euroopa Liidu liikmesriikide praktikale ja eesmärgile saavutada lisatulu ilma salaturgu suurendamata.  Tulemuseks kasvasid Läti eelarve 2014. a tulud võrreldes 2013. a tuludega märgatavalt ja rohkem kui prognoositi. 2015. a esimese kolme kuu jooksul on täheldatud sama tendentsi.

Eestis planeeritakse juba tubakaaktsiisi tõuse perioodiks 2016-2020 8-10 protsendi ulatuses, sh vaadates üle eelmisel aastal kinnitatud määra. Neid tõuse planeerides peaks jätkama Riigikogu poolt kinnitatud lähenemist sigarettide maksustamisel, kui vähendati hinnapõhist ja suurendati fikseeritud määra osakaalu eesmärgiga tõsta riigieelarve tulusid ja seega muuta sigaretid vähem kättesaadavaks.

Kui pidada meeles, et tubakatoodete maksustamise eesmärgiks on rahvatervise parandamine ja panustamine riigieelarvesse, siis mõlemad on saavutatavad maksupoliitika mõningase muutmise teel. Jääb loota, et vajalikud muudatused ka realiseeruvad.