Rail Balticu vastane protest Swissoteli ees 10.04.2018 Foto: Hendrik Osula

Möödunud aasta juunis, kui riigikogu arutas Rail Balticu (RB) riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimist, lubas valitsus rahvale kolme tingimuse täitmist. Need olid: 1) RB on sotsiaalmajanduslikult tasuv ja seetõttu Euroopa Liidu abi kõlbulik, 2) projekti maksumuseks on 5,8 miljardit eurot (sh Eesti osa 1,3 miljardit eurot) ja 3) EL-i abiga saab rahastatada 85% RB maksumusest. Nüüdseks oleme seisus, kus ükski nendest lubadustest enam ei kehti.

Nagu teada, on Ernst&Youngi Riia kontoris tehtud tasuvusanalüüsis nelja miljardi euro suurune viga autode saasteheitmete arvutamisel, mistõttu projekt ei ole sotsiaalmajanduslikult tasuv ja ei vasta EL-i abi tingimustele. Kuna EL-i abi Eestile järgneval eelarveperioodil (2020-2027) väheneb võrreldes praeguse eelarveperioodiga 40% ja muutuvad ka prioriteedid EL eelarve jagamisel, siis ei saa RB ehituse 85%-st finantseerimisest EL poolt enam juttugi olla. Tõenäoline EL kaasfinantseerimise osakaal jääb parimal juhul 50% kanti, mis omakorda tõstaks Eesti riigi poolse finantseeringu vähemalt 800 miljoni euroni.

Mis puudutab RB ehitusmaksumust, siis viimase aasta jooksul on prognooshind tõusnud 23% ehk 1,6 miljoni euroni (RB kogumaksumuse prognoosides on toimunud alljärgnevad „arengud“: 2016. aasta mai – 3,68 miljardit eurot, 2016. aasta oktoober – 5,0 miljardit eurot, 2017. aasta aprill – 5,9 miljardit eurot). Seejuures ei ole ükski ehitaja veel hinnangu paikapidavust kinnitanud.

Näiteks KUMU ehitusmaksumuseks planeeriti 33 miljonit eurot, tegelikuks maksumuseks kujunes 47 miljonit eurot (kallinemine 42%). ERM-i maksumuseks planeeriti 37,8 miljonit eurot, tegelikuks maksumuseks kujunes 63 miljonit eurot (kallinemine 67%). Reidi tee maksumuseks planeeriti 29 miljonit eurot, odavaim hinnapakkumine oli 40 miljonit eurot (kallinemine 38%). Eesti idapiiri ehitamismaksumus peale reaalsete ehituspakkumiste saamist erines prognoositust koguni 2,5 korda.

« Avalehele 88 Kommentaari