Rein Sillar: "Või saab neist Nõukogude salaluure "viies kolonn" Eesti Vabariigis? Loomulikult peab iga riik looma oma lojaalsuskontrolli süsteemi. See ei tohi aga muutuda inimese jälitamiseks poliitilistel motiividel.

Ma tean, mida tähendab inimõiguste rikkumine, ma töötasin selles asutuses 20 aastat. Sellepärast olen väga hell, kui hakatakse rikkuma minu töötajate inimõigusi.

KGBd on nimetatud kuritegelikuks organisatsiooniks. Minu arvates peavad süü küsimuse lahendama kohtuorganid, mitte seadusandlik või täitevvõim. Näiteks nende KGB töötajate suhtes, kes tegelesid kurutegevuse või salakaubaveo vastu võitlemisega, ei tohiks mingeid eetilisi probleeme tekkida. Aga selle peab ikkagi otsustama Eesti Vabariik."

Muuhulgas kinnitab Sillar samas loos, et "KGB eritehnikat (pealtkuulamisseadmed jmt), mis Eestile üle antakse, ei peaks hakkama kasutama enne, kui pole välja töötatud Eesti Vabariigi rahvusliku julgeoleku kontseptsioon ja salateenistuste põhimäärusi.

Aga just eritehnika kasutamisega olid nii KGBs kui kapos seotud Uno Puusepp ja Vladimir Veitman - mehed, kes tegid taasiseseisvunud Eestis salajast koostööd KGB järeltulija FSBga. Neist esimene tunnistas koostöö ise üles, teise tabas kapo erioperatsiooni käigus.

Viimastel kuudel on Eestis vaieldud ka selle üle, ka siseminister Pihl on andnud kapole kirjaliku korralduse KGB taustaga meestega töösuhte lõpetamiseks või mitte. Pihl mäletab olukorda ühtemoodi, toonane kapo juht Raivo Aeg aga teisiti.

Ajaloolisel fotol on Rein Sillar vasakul.