Mina nimelt olen hommikune ärkaja. See tähendab, et vööndiaja järgi kella seitsme-kaheksa paiku õhtul hakkab mu ajutegevus aeglustuma, nii et keerulisemaid tekste pole enam mõtet püüda lugeda, ja kella kümne ringis on selgelt juba käes uneaeg, mis saab läbi hommikul viie paiku. Suvel on need kellaajad siis umbes tunni võrra nihkes.

Ööhulguste taktikepp

Aga kui olla seejuures popmuusikalembene, nagu mina olen, muutub Tallinnas elamine päris keeruliseks.