Erik Rand: Eesti kuvand mõjub pigem ekspordiks mõeldud artiklina
Eesti on paljuski olnud sõnakuulekas õpilane. Eesti tahab end näidata maailmale heast küljest ja seda osatakse teha ning mis seal salata, on küll täitsa uhke tunne olla eeskujuliku ja edasipüüdliku riigi kodanik. Kauni, kuid pigem ekspordiartiklina mõjuva kuvandi taustal on aga kummitamas oht, et kogu aur läheb vile peale ära ehk paljud riigisiseselt olulised asjad jäävad selle kõige taustal tegelikult unarusse.
Eesti Päevaleht kirjutas paar nädalat tagasi perekonnast, kellel ähvardati elekter kodust välja võtta, sest nad ei olnud arve maksmisega toime tulnud. Energiahiid nõudis väikse lapsega perelt võla tagasimaksmist 23-protsendilise intressiga ja ähvardas elektri väljalülitamisega – olgugi et seinakontakti lülitatud radiaator oli ainus võimalus toa soojaks saamiseks.
Elektrit küll välja ei lülitatud ning ilmselt ajakirjanduse huvi kõrgenemise tõttu otsustati isegi möönda, et raskustes perekonnaga ei käitutud päris korrektselt.
Energeetikaspetsialist Rene Tammist kirjutas (EPL, 04.04.2012) EL-i elektrituru direktiivist, mis ütleb ühemõtteliselt, et riigid peavad tagama, et sotsiaalprobleemidega inimestel oleks tagatud elektri tarbimise võimalus, ning määratlema „energiavaeste” tarbijate rühma.
Paraku ei ole energiavaesust puudutav eurodirektiiv Eestis kiiret menetlemist leidnud – erinevalt mitmetest teistest rahvusvahelistest kohustustest.
Energeetikast ja eurodirektiividest rääkides tasub meenutada ka seda, et Eesti elektriaktsiis ületab enam kui neli ja pool korda EL-i miinimummäära.