Erik Rand: Vabadus olla rumal ja teiste kohustus seda taluda
Põhiline probleem miks hõlpsalt ärahoitav haigus taas levima hakkas ongi selles, et leidub päris palju lapsevanemaid, kes mingil põhjusel on jätnud oma lapsed vaktsineerimata.
Kuna praegu on minu kodulinnaks Toronto, siis olen selle päris suure meediakajastusega teema arenguid n-ö esireast vaadanud ning Kanada olusid ja mentaliteeti kogenuna paneb selline ignorantsus ikkagi imestama.
Riigi mainekaimaks ajaleheks peetav The Globe & Mail juhtis tähelepanu jahmatavale asjaolule, et konkreetselt Toronto linna puhul võib järeldada, et vaktsineerimisse skeptiliselt suhtuvad lapsevanemad ei ole mitte mingid ökohullud, vaid pigem jõukamal järjel olevad inimesed.
Statistika vaktsineerimise kohta pärineb linna ametkonnast, mis vastab laias laastus Tallinna haridusametile. Torontos peab selleks, et laps saaks ilma vaktsineerimata kooli minna, esitama ametliku avalduse ning seega on ametnikel päris hea ülevaade selle kohta, kus koolides ja kui palju vaktsineerimata lapsi on.
Vaktsineeritute osakaal oli kõige madalam väikestes „alternatiivsetes" koolides, mis on populaarsed jõukate ja haritud perekondade seas, kohati jäi vaktsineeritud laste osakaal neis isegi alla 50 protsendi.
Levinud vaktsiinid on oma pale juba paljastanud
Leetrite ja muude levinumate, kuid tänu vaktsiinidele haruldasteks muutunud haiguste vastu immuniseerimata jätmine on vale mitmel põhjusel.
Esiteks, lapse ilma reaalse meditsiinilise vastunäidustuseta vaktsineerimata jätmine on vanema poolt sisuliselt kuritahtlik käitumine ja tema eestkostel oleva alaealise tervisega teadlik riskimine.
Teiseks, vaktsineerimata laps kujutab ohtu ka teistele vaktsineerimata inimestele ning on teada ka üksikuid juhtumeid, kus kokkupuutes haigega nakatub ka vaktsineeritud inimene.
Kolmandaks, vaktsineerimata jätmine suurendab arstide töökoormust ja igasugune ravi maksab. Miks raisata ressursse sellise haiguse raviks, mida saab vaktsineerimisega ära hoida?
Vaktsineerimisvastaste peamine väide on see, et vaktsineerimine võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi ning vaktsiini manustamine võib panna mõne tervisehäda arenema. Kõige kurikuulsam neist argumentidest on vaktsineerimise seostamine autismi väljaarenemisega, mis tegelikkuses loomulikult ei ole tõsi, kuid mis linnalegendina kangekaelselt ikkagi ringleb.
Meditsiiniteadlased jätkavad uute vaktsiinide arendamise kõrval kindlasti ka võimalike immuniseerimisega seostatavate tüsistuste otsimist, kuid aastakümneid kasutusel olnud ning väga levinud vaktsiinid on oma tõelise pale juba tänaseks ilmselt paljastanud.
Umbluu varitseb internetis
Mingis mõttes võib ju aru saada, et meditsiinist kaugel olev inimene võib seostada vaktsineerimist mingite „tumedate jõududega", kuid Kanada ajakirjandusest käis hiljuti läbi ka uudis, et Ontario provintsis Kingstonis Queeni ülikoolis täheldasid tudengid, et üks kinesioloogiaõppejõud hakkas tahvli ees vaktsineerimise kohta segast juttu ajama ning nad pöördusid murelikult kooli juhtkonna poole. Nüüdseks on õppejõud selle konkreetse loengu andmisest vähemalt semestri lõpuni vabastatud.
Ka Eestis on aeg ajalt vaktsineerimise temaatika jutuks tulnud ning seda peamiselt kontekstis, kus hulk lapsevanemaid on otsustanud, et nemad ja nende mõttekaaslased teavad kõige paremini, kuidas oma järelkasvu tervise eest hoolitseda.
Põhimõtteliselt võib ju igaüks arvata, et vaktsineerimine on miskipärast paha, kuid kui praktiliselt kõik maailma arstid on märksa tugevamaid argumente omades vastupidisel arvamusel, siis kõlab see elementaarsegi kriitika- ja analüüsivõimega inimesele vandenõuteoreetilise lorana.
Netifoorumitest või posijate juurest meditsiinilisi nõuandeid otsivad isikud lennutavad end 400 aastat enne Kristust elanud Hippokratese aega, mil haiguse sümptomite analüüs ilma müstikat kaasamata oli suhteliselt tundmatu kunst.
Kui keegi oma lapse heaolust tõesti hoolib, siis kärbib ta tema toidulaual krõpsude ja limonaadi osakaalu ning saadab ta õue kulli mängima või mõne liikumist eeldava spordiala trenni, mitte ei hakka Dr. Google abil tema tervisega eksperimenteerima.
Aga vabas riigis - nii Kanadas kui ka Eestis - on inimesel vabadus olla rumal ning ülejäänud ühiskond peab sellega kuidagi toime tulema.
