ERISAADE | Kas võiksime pagulaste vastuvõtmise asemel keskenduda hoopis väljasaatmisele?
Rändeekspert Kert Valdaru tõstab esile, et praegu on rändearutludeks iseenesest hea aeg. Kui 2015 tuli ebaregulaarselt Euroopa Liitu miljon inimest, siis praegu vaid veidi üle 50 000. Ehk otsene surve on maas.
"Aga kui me mõtleme tagasi aastale 2015, siis ega me ikka väga hästi hakkama ei saanud. See kriisi hetk, mis Euroopas toimus, oli ikka üsna kole, ka eurooplaste omavahelises suhtluses," kirjeldas Valdaru. "Nagu Ghandi on öelnud, silm silma vastu muudab kogu maailma pimedaks."
Nüüd, uue kava puhul on Euroopa komisjon tema sõnul mõistnud, et liikmesriikidest jõuga üle rullida ei saa ning "kohustuslikud väljad" pagulaste ümberpaigutamiseks on jäetud üksnes kriisiolukordadeks - kuid need ikkagi eksisteerivad.
Ja just seetõttu võibki ähvardada dokumenti ka prügikast. Kuid teisalt on liikmesriikide seisukohad tegelikult ka märkimisväärselt lähenenud.
Saates uurimegi:
Kuidas Saksamaa 2015. aasta laines saabunute lõimumisega hakkama on saanud?
Kui 2015 hurjutati Ungarit piiride sulgemise eest, kas siis nüüd on saanud sellest uus norm?
Kui palju on Lesbose saare Moria põgenikelaagri kohutavad tingimused taotluslikud?
Mis juhtub nendega, kes asüülile ei kvalifitseeru?
Ja ehk oleks kompromiss see, kui need, kes tahavad pagulasi vastu võtta, tegelekski sellega, aga need, kellele pagulased ei meeldi, saaksid endale väljasaatja rolli?
Kert Valdaruga vestles Krister Paris
Kuula lähemalt siit!
