Minu otsus minna Inglismaale õppima tuli kuidagi iseenesestmõistetavalt. Oli soov avastada maailma ning kuna ma peale inglise keele muud võõrkeelt piisavalt vabalt ei vallanud, et kõrgkoolis õppida, tegi otsus end ise. Eelmisel sügisel alustasingi õpinguid Lõuna-Inglismaal Southamptoni Ülikoolis lähiajaloo ning poliitika erialal. Peale minu olid sama sihtkoha valinud nii mõnedki mu lähedasemad sõbrad ning klassikaaslased. Pea igas suuremas linnas on olemas mõni eestlasest sõber. Noored ju soovivad oma silmaringi avardada, saada uusi kogemusi, reisida jne. Seda teha samaaegselt ülikooliga on ju lausa ideaalne. Olen kindel, et neid kes soovivad samuti Ühendkuningriigis oma õppetööd jätkata, on palju, kuid on võimalik, et edaspidi on seal õppimine liiga kulukas ja keeruline, et seda igaüks lubada saaks.