11. oktoobril arutleti ETV debati- ja arutelusaates “Esimene Stuudio” surrogaatemaduse teemal. Üheks saatekülaliseks oli EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison, kes ütles: “Üldiselt seda iseloomustavad traagilised juhtumid naiste puhul, kes on pärit väga vaestest perekondadest, väga kehvadest sotsiaalsetest oludest, kes on läinud sellele teele, et teenida raha lapse kandmisega kellelegi teisele. Ehk rääkides otsekeeli — tegemist on inimkaubandusega,” rääkis Madison. Sarnase väitega esines möödunud nädalal riigikogus ka Henn Põlluaas EKRE-st

KONTROLL

Tutvume kõigepealt surrogaat- ehk asendusemaduse mõistega. Eesti Naistearstide Seltsi definitsiooni järgi on asendusemadus olukord, kus naine kannab rasedust ja sünnitab lapse paarile, kus naine ei ole ise võimeline sünnitama.

ÜRO on kehtestanud inimkaubanduse definitsiooni: inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimise mõiste kätkeb teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust orjuses, või sama laadi seisundis pidamist või elundite sunniviisilist eemaldamist.

ÜRO definitsioonist tuleneb kaks eeldust inimkaubanduse toimumisele. See peab olema esiteks toimunud sunni mõjul, teiseks peab järgnema isiku ekspluateerimine ühel või mitmel ülalpool nimetatud viisidest. Surrogaatemaduse eeldus on kõikide täiskasvanud osapoolte otsene ja kehtiv nõusolek, sundi ega ekspluateerimist protsess endas ei sisalda. Olukord, kus üks surrogaatemaduse osapooltest ei anna oma kehtivat nõusolekut või ei olegi selleks võimeline (näiteks alaealisuse tõttu), või osaleb protsessis sunni tõttu, ei kuulu enam asendusemaduse mõiste alla ning sellisel juhul on tõepoolest tegemist juba seksuaalvägivalla või inimkaubandusega.

Madison nimetatab asendusemadust inimkaubanduseks eetilise hinnanguna, kuigi inimkaubanduse mõiste on konkreetne ning seaduses kirjas.

OTSUS

Vale

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.