FAKTIKONTROLL | Kas eestikeelsem haridus vähendab segregatsiooni, nagu väidab Michal?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrollis kontrollitakse seekord, kas peab paika reformierakondlase Kristen Michali väide, et eestikeelsem haridus vähendaks segregatsiooni.

TSITAAT

4. juulil kirjutas reformierakondlane Kristen Michal: "Kõlvart ei seisa mitte vene hariduse, vaid hoopis noorte ja Eesti tulevikul ees. Kaitstes kehvemast riigikeele oskusest tulenevat segregatsiooni ja kitsamaid valikuid hariduses, töökohaotsingul. Teaduslik fakt, Inimarengu Aruandest." Kõlvarti motiive me kontrollida ei saa, vaatluse all on küsimus sellest, kas rohkem vene keeles õppimine pärsib edukust hariduses ja tööjõuturul.

KONTROLL

Michal viitab eelkõige 2016/2017 aasta Eesti inimarengu aruandele, milles puudutatakse rändeajastu mõjusid Eesti rahvastikukasvule, hargmaisusele, ühiskonna sidususele, keelele ja kultuurile. Kaire Põder, Triin Lauri ja Leen Rahnu on nentinud, et viimased haridusuuringud tõepoolest soosivad haridusmudelit, kus erinevate keelega lapsed ja noored õpivad ühes koolis.

Artiklitekogumikus "Integratsioon ja ebavõrdsus haridusasutustes" kirjutab Kristina Lindemann, et vene keelt emakeelena rääkivad õpilased on eesti õppekeelega koolides keskmiselt edukamad kui vene keelt emakeelena kõnelevad noored venekeelsetes koolides. Vene keelt emakeelena kõnelevatel noortel, kes õpivad venekeelses koolis, on raskem omandada kõrgharidus, konkureerida tööturul ja keerulisem lõimuda ühiskonnaga.

1990ndatel läbi viidud haridussüsteemi üleminek eestikeelsele kõrgharidusele on tabanud eriti valusalt venekeelsetes koolides hariduse omandanud noori, kes on keskkooli läbinud vene keeles. Ellu Saar ja Jelena Helemäe kirjutavad, et pea pooled iseseisva Eesti haridussüsteemis õppinud teise-kolmanda põlvkonna noored eestivenelased ei täida avaliku sektori riigikeele oskuse nõuet.

Kristina Lindemann on välja toonud, et Eesti ja vene kodukeelega laste ning noorte eraldatud koolikeskkonnad on süvapõhjuseks, miks meil on kujunenud ja püsinud eraldiseisvad paralleelühiskonnad. Näiteks eesti keele kehv oskus piirab venekeelse kogukonna töövõimalusi ja seega ka võimalusi osta kodu samadesse asumitesse, kus elavad eestlased.

OTSUS

TÕSI

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas arvamusliidrid faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste ühiskondlikus arutelus osalejate meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Muudetud kell 16.40 - täpsustatud Michali tsitaati ja toimetatud teksti.