Kümmekond aastat varem olin hakanud tegelema poliitilise heategevusega. Selleks ajaks oli minust saanud avatud ühiskondade eestkõneleja. Minu mentor Londoni majanduskoolist Karl Popper õpetas, et absoluutset tõde pole võimalik saavutada. Järelikult suudavad totalitaarsed ideoloogiad, mis ütlevad end valdavat ülimat tõde, jääda püsima üksnes repressiivsete meetodite abil.

1980-ndatel aastatel toetasin ma dissidente kogu Nõukogude impeeriumis ja 1984. aastal läks mul korda asutada fond omaenda koduses Ungaris. Pakkusin rahalist tuge igale liikumisele, mille algatajaks polnud üheparteiline riik. Minu mõte seisnes selles, et kui ma ärgitan inimesi osalema mitteparteilises tegevuses, jõuab neile kohale ametlike dogmade valelikkus. See toimis otsekui loitsuna. Oma kolme miljoni dollarilise eelarve juures muutus mu fond tugevamaks kui kultuuriministeerium.

Nii neelasingi alla poliitilise heategevuse konksu.