Tiit Tammaru Foto: Repro

Pärast Pariisi rünnakuid kajab jälle vastu kohanimi Molenbeek. Iga Euroopa terroriakti juured ulatuvad sellesse Brüsseli linnaossa, kus radikaalne islam näib võrsuvat takistamatult. Niisamuti kõlas rahutuste ajal 2005. aastal nimi Clichy-sous-Bois – tegu on ühega paljudest Pariisi ümbritsevatest vaeste immigrantide getodest. Londonis vallandas 2010. aasta rahutused nooruki tapmine Tottenhamis, mille elanikke iseloomustab mitte niivõrd rassi- või usupõhine, kuivõrd klassilisele ebavõrdsusele tuginev segregatsioon.

Ebavõrdsete linnaosade teke on Euroopas suhteliselt uus nähtus. Heaoluühiskondade ülesehitamine pärast Teist maailmasõda kujunes ühest küljest küll kulukaks, kuid teisalt on need aidanud erisusi tasandada. Erinevused sissetulekutes ja selle tulemusena ka jõukamate ja vaesemate inimeste elukoha valikutes polnud seega viimase ajani globaalses võrdluses kuigi suured. Viimase kolme aastakümne jooksul on olukord aga muutunud. Tasapisi suureneb Euroopa linnades sissetulekute ebavõrdsus, rahvastik vananeb kiiresti, kasvab noorte inimeste sisseränne ja tekkinud on piirkonnad, kus on ülekaalus vaesemad inimesed ja sisserändajad.

« Avalehele 45 Kommentaari