Hannes Tamjärv: Kooli suvevaheaeg võiks lühem olla
Kas annaksite Eesti Päevalehele intervjuu, küsisin Hannes Tamjärvelt juba aprilli lõpus. See polnud toona võimalik. Tamjärv, kes on Rocca al Mare kooli nõukogu esimees (samas koolis õpivad ka tema lapsed), oli lastega koolivaheajal, kuna kool oli tänavu lisanud kevadesse ühe täiendava nädalase koolivaheaja. Just koolivaheajast me oma intervjuud alustamegi.
Kuidas uue vaheajakorraldusega rahul ollakse?
Vaheajal olid muidugi kõik rahul. Kas lapsed on rahul ka juunis, kui kõik teised juba õues vutti taovad, aga nemad veel koolis peavad käima – see on juba teine asi. Suusavaheajaga, mis on meie koolis olnud juba 12 aastat, on sama lugu: veebruaris on kõik väga rahul, aga juunis, kui tuleb selle eest nädal kauem koolis käia, on veebruari rõõm loomulikult juba unustatud. Kui laste käest küsida, sõltub väga palju sellest, millal küsid.
Minu arust võiksid kõik Eesti koolid vaheaegade asja korrastada. Tavalise vaheaegade süsteemi järgi on lastel kooliaasta algusest kolmekuningapäevani puhkust kolm nädalat, aga sealt edasi peaaegu viie ja poole kuu jooksul ainult üks nädal kevadel. Pingutus ja puhkus peaks korrapärasemalt jagunema. Kolmekuulisel suvevaheajal ei näe ma tänapäeval ka enam mingit põhjendust.
(Rocca al Mare koolis kestab suvine koolivaheaeg 16. juunist 31. augustini. Tamjärv peab sedagi pikaks, aga möönab, et kauem kui jaanipäevani koolis käimist pole vist keegi valmis alla neelama. Veel arvab Tamjärv vaheaegade kohta, et need ei peaks kõigis koolides olema täpselt ühel ajal, vaid mitmele nädalale hajutatud, sest sel juhul hajuks ka nõudlus vaheajategevuste järele).
Rocca al Mare kooli koosseisu kuulub ka Vodja kool Järvamaal Roosna-Alliku vallas. Selle 29 õpilasest üle poole elab esmaspäevast reedeni õpilaskodus. Mida te sealse kogemuse valguses õpilaskodudest arvate?
Vodja on paljude laste jaoks väga hea ja mõnel juhul ainuke lahendus, sest on kindel, et kõikidele lastele ei sobi suured linnakoolid. Kõik lapsed lihtsalt ei ole loodud nii ja selliste laste hulk kasvab. Väike algkool ja eriti hea, kui veel maal, sobib paljudele lastele palju paremini. Maakoole on kahjuks vähe, kõigi perede kodu lähedal pole neid olemas. Minu arusaamise järgi peaks väikesi algkoole pigem juurde tegema – gümnaasiume kokku tõmbama, aga algkoole võiks rohkem olla. Vodja kogemuse põhjal ma ütlen, et kuna selline väike kool on osale lastele päästev lahendus, siis ka õpilaskodu on selle lahenduse osa. Paljudele on ta väga sobiv lahendus, oma plusside ja miinustega – nagu iga asi. Et ta kellelegi väga kahjulikult mõjuks, pole ma küll kuulnud.
Rohkem algkoole... Kas seda on võimalik teha olukorras, kus reformi üks argument on just raha kokkuhoid? Kui palju Vodja kooli pidamine maksab?
Vodja on õppimise ja katsetamise koht ja seal me ainult rahalugemisest lähtuda ei saa, ta võtab ebaproportsionaalselt palju raha. Samas: millega võrrelda? Võib-olla ta päästab mõne lapse kooli- ja elutee? Kas siis on seda raha palju või vähe?
Kuid gümnaasiumide kokkupanemisega säästetava raha eest saaks väikseid algkoole teha küll. Selge, et neljaklassilise algkooli pidamine on nii kogusummas kui ka õpilase kohta väga palju odavam kui gümnaasiumi pidamine. Ka mõistlikum, sest esimestes klassides kodu lähedal koolis käia on palju tähtsam kui gümnaasiumieas. Algkoolis on igale klassile vaid üht väga head õpetajat vaja ja see maksab palju vähem kui füüsika- ja keemialaborid, mida gümnaasiumis vajatakse.
Kui palju on Rocca al Mare kooli vilistlasega ristunud teie kui energeetikainvestori tee?
Küllap neid seal on, aga kohanud kahjuks veel pole. Reaalainete populaarsus on meie koolis küll selline, et on põhjust loota, et meie hulgast tuleb ka üksjagu häid energeetikainsenere.
Mis teid 2005. aastal tuuleenergeetikaga tegelema ajendas?
Esiteks, Hansapank oli mult ära ostetud ja ma polnud osanud selle rahaga midagi peale hakata. Teiseks oli instinkt, positiivne eelarvamus: olin lugenud pealkirju kaugemal Euroopas toimuvast. Võib öelda, et see oli laiem filosoofia, mis mind investeerima ajendas, kuigi tol ajal poleks ma suutnud seda filosoofiatki õieti kirjeldada. Esimesed sammud sai tehtud tunnete põhjal. Eks ajapikku hakkasin asjast ka täpsemalt aru saama ja oskaks nüüd tagantjärele põhjendada küll, miks see oli loogiline samm.
Mis teie tuuleenergeetika investeeringuga juhtuks, kui Partsi ettepanek jõustuks?
Kuna investeeringud on suured – nii eurodes kui ka tonnides siis võimalusi nende mujale viimiseks ei ole, kuigi naabrite juures on tingimused palju soodsamad. Päris pankrotiohtu ma meie ettevõttel ei näe. Suurem kahju on teistsugune. Tagasiulatuvast muutusest ei võidaks eriti keegi: on ju välja arvutatud, et elektriarve väheneks 1,2%. Samas oleme pakkunud lahendusi, mis langetaksid tarbija elektriarvet veelgi enam ja säästaksid ka ettevõtjaid tagasiulatuvast kärpest. Näiteks lõpetaks põhjendamatu toetuste maksmise Narva elektrijaamade puitu raiskavale energiatootmisele.
Majandusministeeriumi kogu argumentatsioon põhineb väitel, et neil on konkurentsiameti analüüs, mis tõestab, et taastuvenergeetikute tootlused on liiga kõrged. Aga seda analüüsi pole avalikustatud. Samas tegi hiljuti audiitorfirma PwC oma analüüsi, mis näitas, et keskmine tootlus on 7,9%, kusjuures kõige kõrgem tootlus on Narva elektrijaamas, 17,9%, ja paljude väiksemate tootjate tootlus on negatiivne.
Kui mittetaastuvaid energialiike ei toetataks väga palju rohkem kui taastuvaid ehk teiste sõnadega, kui kõigil energialiikidel lastaks turul võrdselt konkureerida, ei vajaks taastuvenergeetika mingeid toetusi.
Kus te peale hariduse ja tuuleenergeetika veel tegev olete? Kuhu tasub praegusel ajal oma raha ja aega panustada?
Kui äriregistrist vaadata, siis võib tunduda, et on veel 19 asja, millega ma tegelen, aga ei – praegu püüan piirduda just nende kahega. Ma ei otsi enam uusi investeeringuid selle järgi, kus võiks kõige enam raha teenida.
Kui rahaline tulu teid enam tegutsema ei kannusta, nagu ütlesite, siis mis kannustab? Eestis populaarne seisukoht on ju, et just ahnusel põhinev süsteem on inimloomusega kõige paremini kooskõlas, et ahnus viib edasi...
No mööndustega võib ju nii öeldagi. Aga ainult siis, kui ahnuse objekti mitte ainult rahaga piirata. Kui öelda, et saab ahne olla ka näiteks eetiliste saavutuste või isegi heategude järele. Keegi ei saa ettevõtluses kaua olla ainult raha pärast. Muidugi tahaks, et oleks surres rohkem asju, aga ükskord tuleb ikkagi piir ette. Ahnus säilib, aga tema fookus muutub.Kes Ta on?Hannes Tammjärv
Sündinud 1. aprillil 1961
■Hansapanga asutaja ja juhatuse esimees (1991–1996) ning nõukogu esimees (1996–1999)
■Rocca al Mare kooli üks asutajaid ja nõukogu esimees
■Taastuvenergeetikafirma Nelja Energia aktsionär
■Aastal 2010 sai Valgetähe III klassi teenetemärgi.
■Aastal 1995 sai EBS-ilt aasta ärijuhi tiitli.
