Obama ja Merkel Foto: THOMAS PETER, REUTERS

Teema oli morn. Uurimiskomisjon selgitas välja, et BND laskis end aastaid ära kasutada USA luureorganisatsioonil NSA. Koos tõotati sõprust, koos ehitati ülikiiresti Baierimaal Bad Aiblingis signaalluurekeskus hüüdnimega "Konservikarp", koos asuti Konservikarbis jälgima Saksa ja muu Euroopa elektroonilist suhtlust...

...ja järsku selgus, et kogu see nuhkimine polnudki suunatud ainult terroristide leidmiseks, vaid osalt suisa Euroopa huvide ja isegi Saksamaa huvide vastu.

Saksa julgeolekuteenistus oli olnud liiga usaldav.

Kolmapäevase koosoleku tulemusena teatas Saksa valitsus päev hiljem kuivalt, et BND "ei ole olnud tehniliselt ega organisatsiooniliselt tasemel".

Kuidas selgus, et USA partnerite käske täites on Saksa luure sattunud paljastama ameeriklastele Euroopa ettevõtete ja valitsusasutuste infot? See selgus, kui pärast Edward Snowdeni paljastusi loodi Saksa parlamendi "NSA komisjon". Seejuures olid mõned BND agendid ka ise kahtlustavaks muutunud, kas ameerika sõprade poolt tellitud töö ikka oli seotud ainult terroristide otsimisega, nagu nägi ette leping, mille jänkid sõlmisid BND-ga aastal 2002, pärast New-Yorgi kaksiktornide pommitamist.

Baieri "Konservikarbi", metallkestaga ilma akendeta ehitise, ülesanne oli täita ameeriklaste NSA ülesandeid etteantud telefoninumbrite ja e-aadresside jälgimisel. Teenust nimetati "selektoriks".

"Selektor" suunati sadadele tuhandetele IP-aadressidele ja telefonidele mitte ainult Saksamaal, vaid ka üle Euroopa, juhul, kui teine suhtluspool asus Saksamaa võrgus.

"NSA komisjon" on tänaseks ajakirja Spiegel teatel leidnud vähemalt 2000 juhtumit, kus Saksa luure tegelikult jälgis ja andis edasi näiteks Euroopa aerofirma Eurocopter saladusi, Euroopa kaitsetööstusfirma EADS kirjavahetust, rääkimata Angela Merkeli telefonikõnedest tema vanal, parteikaaslastega suhtlemiseks mõeldud mobiiltelefonil. Euroopa äri- ja poliitikasaladusi üritati jälitada 40 000 korral. Spiegel mainib ka teiste Lääne-Euroopa valitsuste huvide kahjustamist, nende hulgas Prantsusmaad.

Miks peaks USA jälitusorganisatsioon tungima Euroopa firmade ja valitsuste saladustesse? Isegi sakslaste ninapidivedamise hinnaga? (Ninapidivedamine seisneb selles, et 2002. aasta memorandumis, millest lähtuvalt sakslased imekiirelt "Konservikarbi" ehitasid, räägitakse ainult terroristide jälgimisest.)

Ameeriklaste põhjused eurooplasi vähem usaldada - eurooplaste endi ebaausus

Põhjused leiame endise CIA direktori James Woolsey kirjatööst ajalehes Wall Street Journal, märtsikuust 2000. aastal. Märgakem, kuidas esimeses lauses tehakse vahet Inglismaa ja ülejäänud Euroopa vahel! Saksamaad ja Prantsusmaad nimetatakse "kontinentaalseks".

"Jah, mu sõbrad kontinentaal-Euroopas, me oleme teie järel nuhkinud. Ja on tõsi, et me kasutame arvuteid, et märksõnade kaudu andmeid leida. Ega te ole unustanud endilt küsida, mispärast me seda teeme?"

Ei ole välistatu, et USA võimud kasutasid prantsuse firma süü tõendamiseks NSA luureinfot.

Luuredirektor vastas küsimuse ise. Sellepärast, et Euroopa firmadel on kombeks võita tellimusi altkäemaksu abil. Enamjaolt on Euroopa tooted liiga mahajäänud või kallid, et muul viisil konkursse võita. Kui Ameerika valitsus paljastab eurooplaste altkäemaksupakkumised, muudab ta sellega mänguväljaku ühetasasemaks.

CIA eksdirektor lisas, et Ameerika jälgib murega ka Euroopa firmade tehinguid, kus mitmekülgse kasutusega (nii sõja kui rahuaja tarbeks) tehnikat müüakse riikdele, kus kord on käest ära või mis on suisa sanktsioonidega keelu alla pandud. Lisaks tõstis USA tippluuraja välja asjaolu, et Prantsusmaa praktiseerib laialdaselt tööstusspionaaži.

Tõsi ta on. Saksa tehnika müügiga Venemaale käis kaasas Vene sõjaväeosa treenimine linnavõitluseks. Saksamaa on rakendanud ka ühepoolset sõbralikku lähenemist Hiinale, kui tarvis on olnud rääkida Hiina päikesepatareide madalatest hindadest. Ja kas ei lõhkenud mõned aastat tagasi suure pauguga Daimler-Benzi altkäemaksuafäär, milles selgus, et Mercedese busside müügil oli linnavalitsustele altkäemaksu pakutud isegi meile nii lähedases linnas nagu Riia.

Suurettevõte Alstom, kes ehitas Auvere elektrijaama ja sai just USA-s ränga, üle 700 m dollarilise trahvi rahvusvahelise korruptsiooni eest paljudes riikides. Küllap koguti ka see info NSA abil.

Igatahes pole Angela Merkeli kaks üksteisele järgnevat valitsust soovinud USA tegevuse suhtes seisukohta võtta, nüüd aga tuleb seda teha. Liiga alandavalt on lõppenud Merkeli katsed Washingtoni-visiitidel NSA tegevuse kohta selgitust saada.

Eesti jaoks vist oleks parem, kui asi kiiresti lõppeks vastastikuse vabandamise ning sumbumisega. Sotside ja roheliste partei Berliinis - kellest viimast on ajaloos seostatud Moskva huvide tahtmatu edendamisega - nõuavad "NSA komisjoni" skandaalsete dokumentide täielikku avaldamist.