Iga müüdava eseme hind näitab – vähemalt turumajanduse teoorias – selle eseme väärtust. Ükskõik millise raamatu hinna võib mõttes jagada kaheks. Esimene osa (X) on raamatu autorite intellektuaalse loomingu hind ehk see, mida me nimetame sisuks. Paberraamatu puhul lisandub X-ile paberist ja papist eseme väärtus. Seda saab kergesti transportida, ta ei vaja elektrit ja oma väärtus on romantilisel paberikrabinal. Pealegi kestab paberraamat heaperemehelikult hoides kauem kui inimelu.

E-raamatu puhul lisandub X-ile hoopis elektroonilise teaviku väärtus. E-raamat on pea kaalutu nii füüsilises kui ka informatsioonilises mõttes, sest tuhandet raamatut kaasas kanda on sama kerge kui ühte. Sama kerge on ka e-raamatu tehniline paljundamine. Eriti hästi tulevad e-raamatu eelised välja näiteks teadlaste, üliõpilaste, toimetajate või teiste tekstiga tööd tegevate inimeste jaoks. Nimelt on e-raamatus väga lihtne teksti annoteerida, teha väljavõtteid ja märkmeid. Vaimset tööd tegeva inimese tööajast võib e-raamat säästa tohutu hulga väärtuslikke tunde.

Nii jõuamegi järeldusele, et on täiesti loomulik, kui paljude inimeste jaoks on elektroonilist tüüpi raamatu eelised suuremad paberist raamatu ees. Seetõttu ongi e-raamatute paberraamatust madalamad hinnad turumajanduslikus nihkes, kuna ei peegelda nende suuremat väärtust.

Ma tunnistan, et eelnev provokatiivne mõttearendus pole täielikult mu enda oma. See oli tegelikult USA–Valgevene publitsist, küberkriitik ja kirjanik Evgeny Morozov, kes väljendas mõtet, et raamatu väärtust ei peaks hindama ainuüksi kategooria „e” või „paber” järgi.

See argument ärgitab tegelikult hoopis laiemalt mõtlema eseme, nähtuse, uuenduse või tehnoloogia sisule ja väärtusele. See on Morozovi leib – tuletada meile meelde uue tehnoloogia vaimustuses kadunud kainet mõistust. Uus tehnoloogia vallutab kogu me elu, mitte ainult raamaturiiuli. Näiteks USA-s välja töötatud nutiköögid (smart kitchen) on täidetud väikeste sensorite ja kaameratega, mis juhendavad kodukokka keerulise roa tegemisel ja tõstavad alarmi iga retseptist kõrvalekalde puhul. Kõlab mugavalt, aga just selline innovatsioon suurendab meie sõltuvust masinast ja tapab Morozovi sõnul loomingulise vabaduse köögis. Nii ei ole mõtet e-raamatut pidada odavaks või nutikat kööki kasulikuks ainuüksi seepärast, et nad on elektroonilised või nutikad.

PS. Pahaste lugejakirjade ennetamiseks ütlen, et ma tegelikult ei arva, et ilukirjanduslikud e-raamatud on Eestis liiga odavad. Hoolimata kirjastajate ja müüjate vastuväidetest on e-raamatu tarneahelas ilmselt ikka veel õhku sees. Omal käel või minimaalse vaevaga oma loomingu avaldamine e-raamatuna on aastal 2013 juba nii lihtne, et tegelikult peaks seda proovima ka need kirjanikud, kes kurdavad, et e-raamatute hinnast läheb liiga suur osa vahendajatele.