Hariduses on ebapraktilisuse risk võtmist väärt

Endale huvitava ala õppimine ei pruugi tunduda praktiline, kuid see on siiski parim valik.

Rääkides oma inglise päritolu tuttavatega, olen täheldanud, et eestlaste arusaam näiteks filosoofiaharidusest erineb inglaste omast kardinaalselt. Tundub, et Eestis peetakse filosoofiaharidust ajaraiskamiseks, sest pole ju üheski firmas näha filosofeerimise ametikohta, mille eest palka makstaks.

Palju mõistlikum on õppida keevitajaks, siis on leib laual, kalduvad arvama eestlased. See väljendub ka kandideerijate arvus, sest filosoofiat õppima pole meie ülikoolides kaugeltki nii suurt tungi kui näiteks rakendusinformaatika erialale.