Haridusprogrammid – 5 : 1 tasuta kõrghariduse kasuks
Keskerakond: kooli tulevad sotsiaalsed probleemid
•• Mailis Reps, mis on Eesti hariduselu probleem number 1?
Koolid ja õpetajad saavad hästi hakkama, aga kooli tulevad sotsiaalsed probleemid. Vaja on tasuta toitu lasteaias ja gümnaasiumis, õpilaskodusid, tasuta koolibusse. Ja tähtis on, et väikesed maakoolid säiliksid.
•• Ka väikesed maagümnaasiumid?
Jah. Nende sulgemine tähendaks paljudele õpilastele haridustee läbilõikamist – olukorras, kus pole alternatiive, ühiselamuid, õppetoetusi gümnaasiumiõpilastele.
•• Aga on ju ka koolibussid?
Vähemalt Lõuna-Eestis lähevad need vahemaad pikaks. Lapsed ei saaks sõita iga päev Võrru kooli. Käisin vaatamas Tõstamaa ja Audru gümnaasiumi. Miks nad tuleks kinni panna? Neil on oma nišš. Võib-olla pole neil igal aastal medaliga lõpetajaid, aga paari aasta jooksul on. Inglise kolledžiga, mis korjab kokku parimad, nad muidugi ei võistle.
•• Keskerakond toetab sõnades sotsiaalset võrdsust. Aga samal ajal olete vastu katsetele muuta eliitkoolide süsteemi, näiteks keelustada 1. klassi sisseastumiskatsed.
Mille alusel siis võtta lapsi koolidesse, kuhu on tahtjaid rohkem kui kohti? Kui lähtuda vaid sissekirjutusest, siis oleme 21. kooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi puhul näinud, et end „õigesse kohta” sisse kirjutada on väga lihtne. Me ei taha teha valikut vanemate kinnisvarainvesteeringute alusel, vaid sisuliselt. Kui pakkusime koolijuhtidele aadressipõhist valikut, ütlesid nad, et siis kaob koolide eripära.
•• Ühe lahendusena on ju pakutud, et senistesse eliitkoolidesse jääks vaid gümnaasiumiosa, põhikool oleks eraldi…
Kas me peame tänased koolid likvideerima?
•• Kui Tallinna jääb üksainus teeninduspiirkond, mis kindlus siis vanemal on, et laps saab kodu lähedale kooli?
See ei ole poliitiline otsus. Koolijuhid tahavad võimalust valida.
•• Kas teie emana viite oma lapse katsetele?
Ei oska praegu öelda. Emana ma ei taha katseid, aga on küsimus: mis on alternatiiv, kui kõik kipuvad kesklinna koolidesse?
•• Eesti õpetaja keskmine kuupalk on 805 eurot, Soomes 3505 eurot. Kas meie õpetajad on piisavalt motiveeritud?
Õpetajate palkade alammäärad peavad tõusma, vähemalt keskmise palga tasemele. See tähendab automaatselt ka teiste õpetajate palga tõusu.
•• Keskerakonna valimisprogramm ütleb, et venekeelsetel koolidel peab olema õigus valida ise oma õppekeel. Kas eesti keelele üleminek on olnud viga?
Koolid, lapsevanemad ja õpilased on huvitatud väga heast eesti keelest. Riigil pole mõtet asju ette kirjutada. Kas õpetajaid on praegu koolitatud? Kas on olemas õppevahendid? Kas Narva on saadetud väga suur kogukond eestikeelseid õpetajaid? Ei ole. Kui neli aastat tagasi alustasime üleminekut kahe esimese ainega, töötasime neid välja kaks aastat. Ülejäänud ainete osas ei ole riik metoodiliselt appi tulnud. Toimub potjomkinlus.
•• Mida arvate haridusministri poolt välja käidud ideest minna üle tasuta kõrgharidusele?
Tasulist vastuvõttu ei tohiks ära keelata avatud ülikoolis, kursuste süsteemis ja moodulõppes.
•• Statsionaaris keelaksite siis ära?
See on riigi ja ülikoolide kokkulepe, seadusega keelata ei saa. Aga saame tagada, et koolitustellimus on piisav, ja leppida rektoritega kokku, et päevases õppes eestikeelsetel õppekavadel tasulist vastuvõttu ei toimu.
•• Paljudele tudengitele on probleemiks igapäevane toimetulek.
Praegu toetatakse tudengeid õppeedukuse alusel, aga selle asemel tuleks anda vajadus-põhist toetust, et oleks tagatud vähemalt elatusmiinimum.
Sotsid:1. klassi sisse-astumiskatseid ei tuleks teha
•• Mart Meri, mis on Eesti kõige olulisem haridusprobleem?
Hariduse kättesaadavus. Esiteks langeb põhikoolist põhjendamatult palju õpilasi välja. Teiseks peaks mis tahes kool andma head haridust.
•• Praegu siis pole nii?
Ma ei poolda koolide pingerea koostamist. Riigieksamid võivad olla, aga see ei pea olema välja-näitus. Mis tahes kool peaks andma head haridust, et vanematel poleks põhjust panna lapsi koolidesse oma elukohast kaugel. Lapsevanematel võiks olla veendumus, et lähim kool ongi parim. Praegu see nii ei ole. Ja koolidevahelised erinevused kasvavad. See, kui nii-öelda parimatesse koolidesse tahavad minna nii õpetajad kui ka lapsed, viib asjad tasakaalust välja. See vähendab laste võrdseid võimalusi, soodustab isegi slummistumist. Ka 1. klassi astumise katsed ei ole soovitavad.
•• Kuidas siis koolikohti jagada?
Elukoha järgi. 1. klassi astuja ei peaks tegema katseid, vaid leidma kooli oma kodu lähedal. Aga eeldus on, et põhikool ja güm-naasium on lahutatud.
•• Nii et näiteks prantsuse lütseum ja inglise kolledž võiksid olla puhtad gümnaasiumid, põhikool aga mujal?
Kui lähtume sellest, et põhiharidus omandatakse ühtluskoolis ja gümnaasiumitase on eraldi, siis jah. Sisuliselt. Füüsiline paiknemine on iseasi.
•• Mida muuta Eesti kõrghariduses?
Praegu hakkavad ülikooliealiseks saama need aastakäigud, kui lapsi sündis vähe. See tähendab, et tasuta kõrgharidus tuleb peaaegu libamisi iseenesest kätte. Peaküsimus on, kuidas kujundada riiklikku koolitustellimust nii, et ülikoolis omandatud erialane haridus annaks ka tööd ja leiba. Meie analüüs näitab, et magistriõppekavade riiklikku koolitustellimust tuleks viiendiku võrra suurendada.
•• Mida arvate haridusminister Lukase ideest lõpetada tasuline vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele?
Avaõiguslikud ülikoolid ei peaks üle võtma ärimudelit, et nad teenivad endale tasuliste õppekavadega raha. Või et kui riiklik koolitustellimus näeb mõnel erialal ette näiteks 15 kohta, aga eriala hetkelise populaarsuse tõttu tahab seda õppida 80 inimest, siis raha eest võetaksegi kõik vastu. Seda ei peaks tegema, see ei ole nende inimeste suhtes vastutustundlik. Kas hiljem tööturul on neile kohta? Kõrgkooli astumise lävend peaks olema praegusest kõrgem. Ja lävendi ületanutele tuleks anda tasuta kõrgharidus.
•• Tasulist vastuvõttu ei oleks?
Jah, avaõiguslikes ülikoolides ei oleks! Lisaks tudengipalga kehtestamine, mis peaks soodustama õpingutele keskendumist ja tõstma esile häid õpitulemusi (sotside valimisplatvorm näeb ette 130-eurost toetust nominaalajaga edasijõudnud tudengitele, lisaks veel 65 eurot edukamatele tudengitele – toim).
•• Kui avalikud ülikoolid ei võta tasulisi tudengeid vastu, kas ei või siis tekkida olukord, kus nad suunduvad lihtsalt eraülikoolidesse?
Erakoole on mitmesuguseid. On tublisid ja kvaliteetse, tööturuvajadustega arvestava õppekavaga koole, aga on ka libakoole ja need tuleb Eesti haridusmaastikult lihtsalt jõuliselt välja suruda.
•• Eesti õpetajate keskmine palk on napilt üle 800 euro. On see piisav?
Ei ole. Kaugem eesmärk on, et õpetajate palk oleks kahekordne Eesti keskmine.
•• Tasuta kõrgharidus, tudengitoetused, õpetajate palga tõstmine… Kust te selleks kõigeks raha võtate?
Maksupoliitika ümberkujundamisest. Ettevõtte tulumaksu võiks osaliselt taastada, näiteks kümneprotsendise maksumääraga. Praeguse rahakogusega me oma riiki ära ei majanda. See on eksistentsiaalne küsimus.
Rohelised: õpetaja peab loominguliselt vabanema
•• Marek Strandberg, kohe teie haridusprogrammi algusest leiab lubaduse sätestada õpetajakutse seadus, et tõsta õpetajaameti prestiiži. Kuidas täpselt see toimima hakkaks?
Õpetajaamet võimaldaks õpetajale tagatud karjääri ja annaks sotsiaalse kindluse. Kui praegu tekib õpetajaamet seaduse mõttes siis, kui direktor võtab õpetaja kooli tööle, siis meie lahenduses oleks tegemist kutsenõuete standardiga. Kui õpetaja on saavutanud teatava kvalifikatsioonitaseme, siis ta ei peaks ennast kogu aeg uuesti tõestama.
Õpetaja oleks selles uudses seoses loominguliselt vaba isik, kelle ülesandeks on tagada õpilaste teadmiste tase sobilikku teed läbides. Eeldame, et õpetajakutset saab edaspidi omandada üliõpilane, kelle õpitulemused oma põhiaines on kõrged. Loomulikult peab sellise muutusega kaasnema ka märkimisväärne palgareform.
Hariduse kvaliteedi tagajaks ei ole koolimaja, vaid ennekõike just loominguliselt vaba ja andekas õpetaja.
•• Loetlete hulga eesmärke, mida kool peaks õpilastele andma – loodussäästlik mõtteviis, teadlikkus sündmuse-tagajärje seostest jne –, samuti õppevorme, mille rolli peaks suurendama. Mida ideaali lähedale nihkumine peamiselt nõuab?
Kooliõpetus toimib siiamaani varauusaegse mudeli järgi, mis kopeeriti kirikult, kus üks tark, kõrgema teadmise vahendaja ehk preester seisis hulga ees ja seletas neile, kuidas on. Tegelikkus on muutunud ja inimesed lahendavad kõiki ettetulevaid ülesandeid koostöövõrguna; seda mudelit-eeskuju peaks praegu kopeerima ka kooliõpetus. Põhimõtteliselt on koostööoskuste õpetamisele rajatud sõduri väljaõpe kaitseväes, kus individuaal-oskustelt liigutakse lahingupaari ja seejärel jao koostööle.
Kui inimese aju töövõime ei suurene samas tempos, nagu kasvab inimkonna kollektiivse teadmise hulk, siis on kooliõpetuse praeguse korralduse juures mahajäämuse suurenemine paratamatu. Seda saaks muuta, kui õpilased hakkaksid võimalikult varakult tegutsema gruppidena, mis peavad edasijõudmiseks mingil määral sisemiselt spetsialiseeruma, jagama ülesandeid ja kogu aeg samas hoolitsema selle eest, et kedagi ei jäeta maha.
•• Üks punkt teie programmis ütleb, et riigi arvel tasuta kõrghariduse saanud isikutel on kohustus teenida eesti kogukonda koolituskulude tasenduseni.
Juriidiliselt on tegemist võlaõigusliku kokkuleppega: kui soovid tasuta kõrgharidust, siis tuleb nõustuda sellega, et võib juhtuda, et on vaja vastu võtta riigipoolne tööpakkumine. Selle tingimused pole muidugi päris-orjastavad.
•• Mis erakondadega on teil haridusseisukohtades kõige rohkem ühist?
Tasuta haridusest räägib IRL, aga nad vist pole nii resoluutsed selles riigi huvide teenimise pooles tasuta hariduse lõivuna. Reformierakond käsitleb haridust jätkuvalt investeeringuna, millega me ei saa nõustuda.
Sageli peetakse lääneilma vananeva rahvastiku tõttu jätkusuutmatuks. Meie arusaama kohaselt on lääs jätkusuutlik just oma haridustaseme ja kohanemisvõime tõttu. Vajame töökorralduse muutust, kus inimesed teeksid jõukohast tööd kõrge eani, mitte ei rabaks end varakult ribadeks. See muutus algab hariduskorralduse muutmisest. Kui selline tulevikuarusaam on ka teistel, on haridusküsimuste ühisosa kohe väga suur.
Reform: inimesed investeerigu haridusse
•• Lauri Luik, Reformierakonna haridusprogramm ütleb: „Esimesel võimalusel jätkub programm „Igale lapsele lasteaiakoht!”” Millal saabub esimene võimalus?
Kõik meie lubadused on antud vastutustundlikult, lähtudes eelarve võimalustest ja sellest, et me makse ei tõsta, pigem sooviks maksukoormust alandada. Usun, et arvestades eelarve-võimalusi, räägime me lähiaastatest. Me teeme selle teoks, kuna usume, et see on laste ja perede jaoks vajalik ning mitte vaid valimiste lubadus.
•• Edasi kooli. Programm ütleb „õpetajakutset väärtustava palgapoliitika ja kaasaegse töökeskkonna tulemusel soovivad õpetajaks minna oma ala parimad”. Praegu on haridussektori keskmine palk alla Eesti keskmise. Kui palju peaks ta keskmist ületama, et saaks rääkida õpetajakutset väärtustavast palgast? Millal on reaalne selleni jõuda?
Noorempedagoogi palk peab jõudma järele Eesti keskmisele palgale. Võtmeküsimuseks on stabiilne majanduskasv, mis loob võimalused ka lisavahendite suunamiseks haridusse – ilma selleta pole võimalik ka palgatõus. Meie esimene eesmärk on luua majanduse kasvuks head tingimused, seejärel saame rääkida maksuraha jagamisest.
Raha kõrval on olulisel kohal õpetajaameti sisu, kuid ka maine ja hoiakud ühiskonnas tervikuna. Oluline on õpetajakutse valikut pakkuda aktiivselt juba alates gümnaasiumist, lähtudes „Noored kooli!” ja teiste selliste projektide kogemusest. Ühiskonnas tuntud ja edu saavutanud inimesi tuleb aktiivsemalt kaasata õppetegevusse, nn talentõpetajate leidmisele ja koolitamisele tuleb samuti rohkem rõhku panna. Õpetajatele peab olema tagatud kõrgetasemeline baas- ja täienduskoolitus.
•• Olete öelnud, et „andeka ja usina tudengi kvaliteetse kõrghariduse omandamine ei tohi jääda raha taha”. Kuidas seda saavutada?
Haridusinvesteeringute jätkuv kasv, erakapitali suurem kaasamine kõrgharidusse, õppetoetuste muutmine vajadusepõhiseks ja õpitulemustest sõltuvate stipendiumide suurendamine on kõik olulised tegurid, tagamaks kvaliteetne ja kättesaadav kõrgharidus. Õppetoetuste süs-teem vajab reformimist, nii et toetused oleksid vajaduspõhised – abi peavad saama reaalselt toetust vajavad tudengid ja seda praegusest suuremas mahus. Stipendiumisüsteemi tuleb reformida, nii et õpitulemustest sõltuva stipendiumi suurus võimaldaks ka n-ö vaesel Ein-steinil keskenduda ainult õppimisele.
Kuna haridus on investeering oma tulevikku, peame tähtsaks, et lisaks kasvavatele riigi investeeringutele suureneks ka erakapitali osakaal kõrghariduses. Maksuvabade haridusfondide loomine on siinkohal vaid üks võimalik variant, suunamaks inimesi investeerima rohkem oma lapse ja iseenda haridusse.
Lisavahendite kaasamise kontekstis peame tähtsaks, et 2015. aastaks oleks iga-aastane õppelaenu summa 3000 eurot.
•• Mitu erakonda on seda meelt, et Eesti eestikeelne kõrgharidus peaks olema tasuta. Mida teie arvate?
Meie jaoks on hariduses kvaliteet teema number üks. Haridussüsteemist raha väljaviimine, keelates noorel oma raha harimiseks kasutada, on vale. Eriti kui see raha annab rohkematele inimestele võimaluse omandada kvaliteetne haridus, kui seda maksumaksja tagada jõuaks.
Tasuta asju ei ole olemas. Nn tasuta kõrghariduse maksavad kinni praegused tudengid, kes on selleks ajaks saanud töökoha ja maksavad makse. Kindlasti ei toeta Reformierakond haridusmaksu kehtestamist. Riik saab oma prioriteetseid suundi ka edaspidi seada vastava riigitellimuse kaudu.
Rahvaliit: raha ei tee veel harituks
•• Riina Kull, Rahvaliidu platvormis on lubadus teha uus õppekava, mis aitaks teie eesmärke saavutada. Aga uus õppekava on alles heaks kiidetud ja rakendamisel. Kas see ei kõlba?
Ausalt öeldes see mälupõhine õppekava ei sobi lastele. Tuleb toetuda loovusele ja seda edasi arendada.
•• Peaasi, et on loov, isegi kui ei mäleta, millal oli Paju lahing?
Ta mäletab seda niikuinii, seda loovusega koos.
•• Räägite veel, et õpetajate ja koolide toetuseks tuleks luua regionaalkomponent. Kirjutate oma programmis ka autodest õpetajatele. Kes neid autosid siis peaks saama?
Autodest meie programmis küll juttu ei ole.
•• Kohe otsin üles. „Tagamaks heade ja pädevate õpetajate olemasolu ka väljaspool keskusi rakendame lisaks pearahale niinimetatud regionaalkomponendi, näiteks tasuta interneti, telesillad, auto ja nii edasi.”
Vaadake, see on mingisugune uuem vorm.
•• Erakonna veebilehel on selline tekst.
Ju siis on keegi midagi edasi arendanud. Õpetajale on toetus see, et tal oleks vääriline palk, millega saaks ennast arendada.
•• Kas regionaalkomponent tähendab, et maapiirkondades saaks õpetaja rohkem palka kui linnas?
Jah, nii nagu mujalgi maailmas. Tal on ju maal kulud suuremad kah.
•• Nii et autosid te õpetajatele jagama ei hakka, nagu varem jagati sülearvuteid?
Kindlasti mitte.
•• Räägite, et hariduses oleks tarvis välja arendada Eesti rahvusvaheline turunišš. Mida see tähendab?
Tähendab seda, et siia tuleksid ka teised oma kogemustega õpetama meie lapsi.
•• Eesti lapsi hakkaksid õpetama välismaa õpetajad?
Jaa, näiteks keeleõpetajad.
•• Aga see ju toimib juba?
Toimib ja toetust oleks sellele vaja.
•• Meie oleme siis ju kõigest tarbijad?
Meie omad võiksid samamoodi leida väljundi kuskil mujal, ma ei tea, et meie õpetajad oleksid kuskil mujal. On vaja ühtset süsteemi, riigi toetust.
•• Mida tuleks teha venekeelsete koolidega? Parajasti käib osaline üleminek eestikeelsele õppele. Kas see toimub liiga kiiresti või mitte?
Minu arust toimub see isegi natuke aeglaselt. Sellest on ammu räägitud. Nüüd oleks aeg üle minna eestikeelsele õppele.
•• Põhimõtteliselt võiks gümnaasiumis olla 100-protsendine eestikeelne õpe?
Võiks olla küll.
•• Kas 60-protsendisest eestikeelsusest, mis on õppekavas sätestatud, ei piisa?
Ma arvan küll, et seda on vähe.
•• Mida peaks eelistama teaduses?
Peaks eelistama ikkagi uuringuid. Inimeste võimete uuringuid. Neid, mis puudutavad tehnilisi arenguid, näiteks infotehnoloogiat.
•• Mis võimete uuringuid? Füüsiliste võimete?
Mitte füüsiliste, vaid vaimsete. Kuidas nad oma elus iga päev toime tulevad. Kuidas tänapäeva ühiskonnas hakkama saada, seda peab toetama.
•• Kas kõrgharidus peaks teie arvates olema tervenisti tasuta?
Jah.
•• Kuidas saaks Eesti kõrgharidus maailmas paremate sekka tõusta, kui ta ei saa kodanikelt raha juurde?
Kas ta ainult rahaga saab harituks?
•• Rahal ei ole haridusega pistmist?
Minu arust küll.
•• Aga siis ei ole ju vaja ka edaspidi hariduskulusid suurendada?
Meie saame edasi kesta ainult nii, kui meil on haritud inimesed, kellele on kulutatud raha ja kes on võimelised oma riiki edasi viima.
•• Ma saan siis aru, et ikkagi on raha vaja?
Lühidalt, riik peab hoolitsema selle eest, et inimestel oleks haridus, millega ennast ühiskonnas kehtestada.
IRL: tudengeid tuleb võrdselt kohelda
•• Tõnis Lukas, hiljuti oli uudis, et mitmekümnest ajateenistusse kutsutud poisist tegi kehalised katsed rahuldaval tasemel kaks. Kas kehalise kasvatuse tundides peaks midagi muutma?
Ka kaks või kolm kehalise kasvatuse lisatundi nädalas ei kompenseeri seda, mis on eluviisidega käest lastud. Ka Eesti koondise sportlaste hulgas, kui võtta näiteks pallimänge, on inimesi, kes teevad vaid kolm lõuatõmmet, kuigi nad on teinud lapsepõlvest peale trenni. Aga ilmselt siis ühekülgset trenni. Üldine kehaline ettevalmistus on väga palju perekonna ja eluviiside juhtida.
•• Räägime üldharidusest. Kas on mingeid aineid, millele järgmise nelja aasta jooksul tuleks rohkem rõhku panna?
Meie haridussüsteemi valik on ainepõhine tunnijaotusplaan ja sellega me ka jätkame. Meie lisaülesanne pole ainetele keskendumine, sest ainetekeskne on ta niikuinii. See, mida me lähiaegadel peame süvendama, on sidusus eri ainete vahel ja läbivate teemade kajastamine.
•• Mis saab varajase ea koolikatsetest?
Kooliküpsuse ja koolisobivuse testimine on üldiselt mõttekas. Samas on täiesti selge, et me petame ennast ja sellega tegelevad ka kuulsate koolide juhid, kui põhjendavad esimesse klassi valikut sellega, et siis saavad õpilased olla kindlad, et nad lõpetavad väga hea gümnaasiumi. Loodan, et järgmise nelja aasta jooksul suudetakse ikkagi selgeks teha, et iga õpilase arengu ja koolitulemuste suhtes on sisseastumiskatsed ületähtsustatud. See, kui kusagil valitakse, siis kusagilt mujalt võetakse need lapsed ära ja see tähendab ülejäänud koolide keskkonna vaesestamist.
•• „Tagame täisleppimatuse koolivägivalla suhtes,” kirjutab programm. Mida see tähendab?
Koolikiusamine ja koolikorra jäme rikkumine ei saa jääda tähelepanuta. Otsesõnu ei tähenda see, et iga väikese koolipoisi viguri peale on suur ja raske karistus. Aga tähelepanuta ei saa jääda. Iga olukord tuleb lahendada. Just lahendamata olukorrad eskaleerivad järjest suuremaid kiusamisi. Märkamine ja tähelepanu ebanormaalsete olukordade suhtes.
•• Programmis pole mainitud sellist valdkonda nagu erivajadustega õpilaste teema.
Erivajadustega õpilaste puhul on individuaalsete õppekavade senisest palju laiem kasutamine väga oluline. Erivajadustega õpilaste klasside komplekteerimisnormid ja määrad muutuvad väiksemaks, siis saab ka õpetaja rohkem tähelepanu pöörata.
•• Tasuta kõrgharidus on suur loosung. Vahepeal oli juttu, et inimeste lisarahastamiseta jääme rahvusvahelisest tasemest väga kaugele. Kas õppemaksuta tuleb rahvusvaheline tase lähemale?
Seda ideed on kritiseeritud kahelt poolt. Ühed peavad seda utoopiliseks, teised ütlevad, et see tuleb niikuinii, kuna üliõpilaste arv väheneb. Kui me säilitame riigikoolitustellimuse mahu – 6400 uut üliõpilaskohta aastas –, siis 2013. aastaks saavad kõik, kes gümnaasiumi lõpetavad ja tõenäoliselt jätkata soovivad, tasuta üliõpilaskohtadele. Aga lisaraha on loomulikult tarvis õppejõudude palkadeks ja õppekeskkonna parandamiseks. Me peame andma kõigile noortele võrdsed võimalused õppima minna ja peame ka riikliku koolitustellimuse mehhanismi ümber tegema. Üliõpilaste olukord tuleb muuta võrdsemaks.
•• Kas sellepärast tuleks õppemaksu üldse mitte võtta?
Jah, sest sinna teisele poole minu konservatiivne aju ei liigu – teha võrdsemaks selles mõttes, et kõik hakkaksid õppemaksu maksma. See oleks halb. Me ei saa lubada, et me kaotame inimesi seetõttu, et siin ei ole võimalik õppida.
