Heiki Lill: viis aastat hiljem - Eesti vajab Vabaerakonda ikka veel
Täna saab 5 aastat päevast, mil ametlikult formuleerus erakonnana Eesti Vabaerakond (EVA). Selle viie aasta sekka mahub palju. Alates suurtest kordaminekutest kuni masendava kukkumiseni.
Mis siis viimase viie aasta jooksul juhtunud on?
Alguses saadi selline hoog erakonnana sisse, et kaheksa mandaati Riigikogu valimistel polnud probleem. Palju ei jäänud üheksandast mandaadist puudu. Ligi pool aastat peale 2015 aasta riigikogu valimisi oldi oma populaarsuse tipus: nauditi 18-19 protsendist toetust. Seejärel algas vaikne, kuid kindel langus reitingutabelites. Lõppes see lüüasaamisega 2019 aasta Riigikogu valimistel.
Kindlasti ei ole olemas ainult üht probleemi, mis on tinginud populaarsuse kadumise. Ja kurja juure otsimine ei ole ka antud juhul eesmärk. Eks neid on leitud ja ka kõrvaldatud. Kahjuks on äratundmine tulnud tihti liiga hilja ja mõnikord on juurika väljajuurimisega ka hiljaks jäädud.
Samuti on üldine poliitiline olukord muutunud - üks erakond on saanud üleöö „parketikõlbulikuks" ja kaasanud parketile tantsuks ka teise, mõnede arvates mitte niiväga heade tantsuoskustega partneri. See omakorda on kaasa toonud pidevad varvastele astumised ja vabandused. Tantsijaid on püütud ka lahku plaksutada, kuid edutult.
