Helir-Valdor Seeder: meil on ajalooline kogemus võõrtööjõuga, mis teeb ettevaatlikuks

Praegu tekkinud krooniline tööjõukäte puudus on Eestis kujunenud aastate jooksul. Seda põhjustab meie rahvastiku vähenemine ja vananemine ning seetõttu pole sellele lihtsaid ja lühiajalisi lahendusi.

Ettevõtete vajadus lisatööjõu järele on mõistetav, kuid samal ajal peame nende sissetoomise puhul kaugemale ette vaatama kui ainult käesolev majandustõus, sest majanduse langedes jäävad need töökäed üle ja neid tuleb toetada meie sotsiaalsüsteemist. Kiirem sisseränne, kui lõimumistempo lubaks, toob kaasa probleeme. Ka meil endal on ajalooline kogemus võõrtööjõuga, keda nõukogude ajal veeti siit läbi miljonites. Pärast mitut aastakümmet ei ole me leidnud lahendusi probleemidele seal, kus eestikeelne elanikkond on pigem vähemuses, näiteks Lasnamäel, Sillamäel ja Narvas.

Odava tööjõu eelisele toetuv majandus ei ole jätkusuutlik. On vaja võtta suund sellele, et ettevõtjad panustaksid rohkem tööviljakuse suurenemisse, sest vahe selles on meil nii Soome kui ka Rootsiga mitmekordne. Samuti peame igati soodustama inimeste kodumaale tagasipöördumist, rakendama tööle puuetega inimesi ja ka eakamaid.

IRL-i hinnangul on kvoodisüsteem endiselt vajalik, kuid selle sees võiks kehtestada ka samalaadse punktisüsteemi nagu Kanadas ja Austraalias. Neis riikides hinnatakse tööle saabuva inimese vanust, haridust, töökogemust, keeleoskust jne. Nende kriteeriumite alusel otsustatakse, kas inimene saab tööle tulla või mitte