Foto: NATALIA KOLESNIKOVA, AFP

Sellel üldreeglil on hämmastav erand, mis kannab Ramzan Kadõrovi nime. Üsna noor inimene, Tšetšeenia Vabariigi juht, kes lubab endale avalikke sõnavõtte ja seisukohti, mida peale tema ei saa tänapäeva Venemaa Föderatsioonis endale lubada keegi, isegi mitte Vladimir Putin ise. Tagasihoidlik Kadõrov armastab end nimetada Venemaal „esimeseks pärast Putinit”. Rahva seas kahtlevad paljud, kas ikka tõesti „pärast”.

Mõistmaks, kust pärineb selline staatus, on vaja teha väike retk ajalukku. Esimene Tšetšeenia sõda (1994–1996) lõppes Venemaale alandava vaherahu ja iseseisva Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi sisulise tunnustamisega. Teise sõja (1999–2005) võitis justnagu Venemaa – aga kõigest nime poolest. Tšetšeenia tunnistas end küll ametlikult Venemaa Föderatsiooni osaks, kuid omaenda, üsna privilegeeritud tingimustel.

Loe täismahus artiklit homsest Eesti Päevalehest.