Pärast kuid kestnud eksperdigruppide tööd ning muinsuskaitsjate vastumeelt esitlesid vabadussamba autorid eile lõplikku võidusamba kavandit. 26-meetrine võidusammas valmistatakse 40 x 25 x 6 sentimeetri suurustest klaasplokkidest.

Samba autori Rainer Sternfeldi sõnul eelistati klaasi, sest tegemist on universaalse ja vastupidava materjaliga. “Algselt võitis küll dolomiidist kavand, ent dolomiit ei pruugi meie kliimas olla eriti vastupidav. Klaas eristuks Vabaduse väljaku hoonetest ning jääks silma.”

Sternfeldi sõnul sooviti klaasi valides saavutada igijää efekt: samba alumine osa meenutab härmas jääd ning ülemine osa muutub kirkamaks. Võrreldes esialgse kavandiga muutsid autorid ka selle mõõtkava, kujundades samba seeläbi sihvakamaks. Oluliselt muudeti võidusambani viivat trepistikku, et tagada sambale ligipääs ka ratastooliga inimestele.

Klaasikunstnik Heiko Väädi hindas klaasi valimist julgeks otsuseks, sest Eestis puuduvad arvestatavad klaasitehased ning seetõttu peab abi paluma Soome Iittala klaasitehasest.

Sihtasutuse Vabaduse Monument esimehe Aivar Reiviku sõnul alustavad eksperdid kohe ka projekteerimist. “Enne ehitustööde algust peab korraldama mitmeid riigihankeid, kuid 28. novembriks 2008 saab võidusammas kindlasti valmis,” lubas ta.

Lapin: liiga kõrge

Professor Leonhard Lapini hinnangul on uus töö võistlustööst tunduvalt parem ning ka linnaehituslikult terviklikum. “Ka samba enda proportsioonid on paremad, ent minu arvates on ta antud keskkonda ning vanalinna tausta arvestades liiga kõrge. See ei tohiks olla üle 20 meetri,” märkis Lapin.

Varemgi võidutöö suhtes kriitiline Lapin märkis veel, et samba valiku ja hilisema kujundamise protsess oli ebaeetiline, sest tööd nüüdisaegseks lihvides ei ole ta enam see, mis osales võistlusel ja võitis. ”Otsustajaiks ei olnud kunstnikud ja arhitektid, vaid diletandid ning ka nüüd, mil riigivõim ignoreerib Eesti oma ala tippude suhteliselt ühest ja negatiivset seisukohta samba suhtes, sülitab ta järjekordselt kunstiintelligentsile näkku.”