Leon Glikman Foto: Andres Putting

Kriminaalmenetluse seadustikku muudetakse meil ühtvalu ja valdavalt põhiõiguste kitsendamise poole. Riigikohtunik professor Eerik Kergandberg on talle omases tabavas sõnastuses nentinud: „Minu hinnangul kajastavad seadusandja kõnealused sammud kriminaalmenetlusõiguse alase uusima õigusloome ühte selget tendentsi – soovi keskenduda ka õiguslike vahenditega üksnes süüdistusfunktsiooni tugevdamisele.”

Kui karmistamine leiab meedias enamjaolt positiivset vastukaja, siis harvad liberaalse seadusloome ilmingud põhjustavad krõbedat kriitikat. Uue kooliaasta esimesel päeval ilmus Eesti Päevalehes õpetlik artikkel „Kurjategijate elu muutub lihtsamaks, korrakaitsjate võim nõrgeneb”, millest kumab läbi uurimisorganite eesmärk säilitada reliktse menetluskorraga kaasnevat voluntarismi ning meelehärm põhiõiguste suurema kaitstuse pärast, mida pakuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused. Vägisi jääb mulje, et inimõigusi tagavatel normidel on selektiivne toime üksnes ühe väikse inimgrupi, nimelt kurjategijate puhul.

Avalehele
47 Kommentaari
Loe veel: