Ilmar Tomusk: Politseinikele ei saa keeleoskuse osas allahindlust teha
-Ida-Virumaal on kujunenud olukord, kus noored politseinikud ei taha sinna tööle minna, üks põhjus on puudulik vene keele oskus. Samas takistab vene keelt emakeelena rääkivate inimeste asumist politseitööle puudulik eesti keele oskus. Kas ei võiks kaaluda sisekaitseakadeemiasse astumise tingimuste leevendamist venekeelsete noorte jaoks?
Ega sisekaitseakadeemia ei ole neid nõudeid ise seadnud. Need tulenevad keeleseadusest ja selle alusel antud valitsuse määruse alusel peavad politseinikud oskama keelt tasemel C1. See on vajalik tase selleks, et politseinik saaks uurida kuriteo materjale ja kirjutada näiteks raporteid. Selleks peab ta tundma seadusi, neid mõistma ja olema võimeline koostama dokumente. Alla C1 taseme tegelikult nende ülesannetega hakkama ei saa.
Loomulikult on võimalus, et terve õppe käigus politseikoolis õpetatakse neile intensiivselt eesti keelt. Nii palju kui mina tean, siis tegeleb sisekaitseakadeemia üsna tõsiselt muukeelsete tulevaste politseinike eesti keele õppega. Seda seaduse nõuet aga madalamaks lasta ei saa.
-Pigem tuleks siis keskenduda sellele, et õppe ajal sisekaitseakadeemias tehtaks kadettidele keel selgemaks, kuid oskusnõudeid ei langetataks?
Jah. Samas on üks asi venekeelse kooli lõpetaja eesti keele oskus. Mitte isegi gümnaasiumi, vaid põhikooli oma. Kõige suurem nö kivi ongi ees muukeelses põhikoolis. Kui sealt tuleks selline keeleoskus, mida õppekava nõuab, siis edaspidises õppes poleks probleemi.
Kui eesti keel põhikoolis ja gümnaasiumis õppekava nõutaval tasemel kätte saadaks, siis edaspidi poleks probleeme ei politseis, piirivalves ega ka muudel erialadel.
Siiski tuleb rõhutada, et täiendõpe sisekaitseakadeemias on igal juhul vajalik.
-Ida-Virumaa puhul on probleeme riigikeelega praktiliselt kõikides valdkondades. Kas võiks kaaluda selles maakonnas kehtestada mingid eritingimused, mis oleksid leebemad kui praegu kogu Eestis kehtivaid keelenõuded?
Seadus kehtib ikka terves Eestis. Mis puudutab järelevalvet ja seda, mida keeleinspektsioon teeb, siis üldjuhul need tähtajad, mida me anname keele omandamiseks on Ida-Virumaal pikemad. Ida-Virumaal on politseinikele maakonna spetsiifikat arvestades antud märksa rohkem aega keelt õppida kui näiteks Harjumaal.
-Ühesõnaga keeleinspektsioon arvestab Ida-Virumaa eripäradega igal juhul?
Igal juhul. Kui me seda ei arvestaks, siis paljud õpetajad, koolijuhid ja mõningad politseinikud ei saaks üldse tööd teha. Me anname neile aega, nõuame, et nad käiksid õppimas ja vähemalt üritaksid keeleoskuse taset saavutada. Võib-olla mõned neist ei saavutagi eesmärgiks pandud taset, kuid juba see on hea märk, kui oskus ka natukene paraneb.
